Autor: Lehte Ilves
Noore mehena ratastooli jäänud Tanel Joost (pildil) pani kokku meeskonna, kes hakkab Eestis välja töötama kõnnirobotit, mis aitab ratastoolis inimestel oma jalgel kõndida ega lase kehal unustada kõndimist.
Noore mehena ratastooli jäänud Tanel Joost (pildil) pani kokku meeskonna, kes hakkab Eestis välja töötama kõnnirobotit, mis aitab ratastoolis inimestel oma jalgel kõndida ega lase kehal unustada kõndimist.Haapsalu neuroloogiahaigla kõnnilabori avamisel läinud neljapäeval oli üks õnnitleja Tanel Joost Tartust, kes on olnud nii Haapsalu neuroloogiahaigla patsient kui ka koostööpartner.
Kõnnirobot pole mõeldud koduseks kasutamiseks, vaid eelkõige rehabilitatsioonikeskustes, kus saavad puudega inimesed kõndimist harjutada. „Mõte on selles, et taastada närvimälu ja lihaste toonus,” selgitas Joost. „See ei ole mingi imevahend, aga parandab taastusravi tulemust.”
Kõnnirobotiga hakkavad tegelema robootikud ja füsioterapeudid, koostööd tehakse nii Haapsalu neuroloogiahaigla kui ka Joosti enda firmaga. 
Robotimeeskonda kuulub seitse inimest: kaks OÜst Equa, kaks Haapsalu taastusravihaiglast, kaks Energiatehnika OÜst ja konsultant. Mõte kõnniroboti tootmiseks tuli Equa tootmisjuhilt Ramon Lippuselt.
Kõnniroboti valmistamine on kavandatud kahes etapis. Esimesena on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele (EAS) esitatud eeluuringu projekt, et selgitada, kas selle toote valmistamiseks on autoriõiguslikke takistusi. Projekti on EAS heaks kiitnud.
Põhiprojekti elluviimiseks on kavas taotleda EASilt osalist finantseerimist. Põhiprojekt hõlmab kõnniroboti ehitamist, katsetamist ja kontrollimist ning seeriatootmisse juurutamist.
Joost tunnistas, et tööd on palju ja kogu protsess võib aega võtta paar aastat.
„Usun, et järgmisel suvel võiks meil olla juba kas midagi näidata või rääkida,” oli ta optimistlik.
Kõnniroboti maksumus võib jääda mõne miljoni krooni kanti. Kui riik toetab roboti väljatöötamist, ei pea neid kulusid toote hinda kandma ja tarbijale tuleb toode odavamalt kätte.
„Üks selle projekti eesmärke ongi töötada välja kõnnirobot, mis oleks taskukohasem Eesti asutustele,” sõnas Joost. Välismaised analoogid maksavad 3–4 miljonit krooni.
„Usun, et järgmisel suvel võiks meil olla juba kas midagi näidata või rääkida,” oli ta optimistlik.
Kõnniroboti maksumus võib jääda mõne miljoni krooni kanti. Kui riik toetab roboti väljatöötamist, ei pea neid kulusid toote hinda kandma ja tarbijale tuleb toode odavamalt kätte.
„Üks selle projekti eesmärke ongi töötada välja kõnnirobot, mis oleks taskukohasem Eesti asutustele,” sõnas Joost. Välismaised analoogid maksavad 3–4 miljonit krooni.
Joosti firma tahab seda robotit ka eksportida. „Meie firmal on üle kümne aasta pikkune kogemus uute toodete väljatöötamisel ja turustamisel,” selgitas Joost. „See projekt on meie ajaloos kõige suurem.” Joosti sõnul on teistes riikides kõnniroboteid ennegi valmistatud, kuid Eestis tehtu peaks olema taskukohane meie riigi elanikele. Joost ütles, et Haapsalu haiglas patsiendina olla pole tal aega: „Mul on kolm tootmisettevõtet. Igapäevaelu on kiire.”
Tanel Joost tunnistas, et 19aastasena autoõnnetuse järel ratastooli jäämine on talle palju õpetanud. Ta lõpetas keskkooli ja Tartu ülikooli avaliku halduse erialal. Vennaga kahasse on neil OU Equa ja nad on Eesti üks suuremaid meditsiinitarvete ja invatoodete valmistajaid.
Kroonika kirjutas 2003. aasta oktoobris, et ärimees ja Tartu linnavolikogu liige Tanel Joost veedab suure osa oma ajast lennukis messidele ja konverentsidele sõites. Selles ei oleks midagi ebatavalist, kui kokpitis ei ootaks teda ratastool.
Miks on vaja Eesti oma kõnnirobotit?
Priit Eelmäe
Haapsalu neuroloogilise rehabilitatsioonikeskuse juhatuse esimees
Head leiutised on kallid, meie robot võiks olla odavam. Praegu Tallinnas kasutatav robot Locomat maksab üle 3 miljoni krooni. See aparaat lubab kõndida vaid liikuval kõnnirajal.
Meie projekt tahab teha roboti, mis võimaldaks ruumis ringi liikuda. See on ambitsioonikas ja unikaalne plaan. Meie haigla osa on olla meditsiini poolelt tark nõuandja ja pakkuda keskkonda, mille aluselt saaks roboti välja töötada ja tema sisukust hinnata. Esimene prototüüp peaks meie majas katsetuse läbi tegema.
Kui selline robot peaks käiku minema, muudab ta keeruliste närvisüsteemi haiguste ravi tulemuslikumaks ja odavamaks. Usun, et robootikal on rehabilitatsioonis suur tulevik.
Avaldatud Lääne Elus 3. novembril 2009
Ettevõtte info:
EQUA OÜ http://www.equa.ee/
· Tegevusvaldkond: meditsiinimööbel, invaabivahendid ja meditsiinitehnika.
· Toetuse saamine: teadus- ja arendustegevus, eeluuring 1,74 mln kr (2009),
Priit Eelmäe
Haapsalu neuroloogilise rehabilitatsioonikeskuse juhatuse esimees
Head leiutised on kallid, meie robot võiks olla odavam. Praegu Tallinnas kasutatav robot Locomat maksab üle 3 miljoni krooni. See aparaat lubab kõndida vaid liikuval kõnnirajal.
Meie projekt tahab teha roboti, mis võimaldaks ruumis ringi liikuda. See on ambitsioonikas ja unikaalne plaan. Meie haigla osa on olla meditsiini poolelt tark nõuandja ja pakkuda keskkonda, mille aluselt saaks roboti välja töötada ja tema sisukust hinnata. Esimene prototüüp peaks meie majas katsetuse läbi tegema.
Kui selline robot peaks käiku minema, muudab ta keeruliste närvisüsteemi haiguste ravi tulemuslikumaks ja odavamaks. Usun, et robootikal on rehabilitatsioonis suur tulevik.
Avaldatud Lääne Elus 3. novembril 2009
Ettevõtte info:
EQUA OÜ http://www.equa.ee/
· Tegevusvaldkond: meditsiinimööbel, invaabivahendid ja meditsiinitehnika.
· Toetuse saamine: teadus- ja arendustegevus, eeluuring 1,74 mln kr (2009),
