Eesti startup Marker.to areneb Tšiili valitsuse toel

Startupper Alar Mäerand räägib intervjuus Tšiili pealinnast Santiagost, millega tegeleb Marker.to ning miks kolis ta Lõuna-Ameerikasse, kiirendisse nimega Start-Up Chile.

Mis on Marker.to?

Oleme nagu kollane markerpliiats veebilehtede jaoks, millega on võimalik kiiresti ja mugavalt pikkades veebiartiklites olulisi asju ära märkida. Nagu markerpliiatsiga paberdokumentidel. Selliselt märgitud lehekülgi on võimalik spetsiaalse lingi abil sotsiaalvõrgustikes teistega jagada või lihtsalt enda jaoks salvestada.

Me aitame tänases kiiresti kasvavas infohulgas Twitteri ja Facebooki kasutajatel kiiremini infot haarata. Järjest vähem ollakse valmis pikki artikleid läbi lugema, et head infot kätte saada. Selle asemel loetakse artiklis kõigepealt läbi teise inimese poolt ära märgitud olulised ja alles seejärel huvi korral artikli teised osad.

Kes ja kuidas saavad Marker.to'st kasu?

Markerit saavad kasutada igapäevased internetikasutajad Twitteris ja Facebookis. Samas on olemas ka spetsiifilisemaid valdkondi. Näiteks õppetöös õpetaja ja õpilase vahelises suhtluses, kus saab viidata olulistele asjadele, saada õpilaselt vastuseid, märkida ära allikaid, viiteid ja tsitaate. Kasutajatoes ja foorumites saab selle abil viidata probleemi lahendustele.

Kuidas projekt alguse sai ning millises staadiumis see on praegu?

Idee sai alguse 2007. aastal, kui mul oli reaalne vajadus sõbrale ühes pikas õpetuses konkreetseid lõike soovitada. Idee sai täpsemalt kirja pandud ja läbi mõeldud, valmis ka esimene prototüüp.

Seejärel ootasime õiget aega ja arendasime asja vaikses tempos põhitöö kõrvalt.

Võrreldes 2007. aastaga on tänaseks veebimaastik tänu sotsiaalmeediale totaalselt muutunud ja me otsustasime eelmisel aastal idee tõsisemalt käsile võtta.

Aga miks just Tšiilis?

Kandideerisime erinevatesse kiirenditesse üle maailma, et saaksime ideega töötada täisajaga. Juhuse tahtel sattusime StartupChile programmi. See programm pakub osalevatele meeskondadele 40 000 USA dollarit, ilma et nad osalust vastu tahaksid. Ning kokkuvõttes üldse päris palju vabadust oma ideede teostamisel. Kuna siin programmis osalevad erinevad meeskonnad üle maailma, tähendab see ka väga head rahvusvahelist võrgustikku ja juurdepääsu Ladina-Ameerika suurtele mitte-ingliskeelsetele turgudele. Lisaks mõjub selline totaalne keskkonnavahetus inspireerivalt mõttetegevusele. Programmi korraldajad on kõvasti pingutnud, et meile kõik vajalikud võimalused luua. Kindlasti soovitame teistel Eesti startuppidel ka järgmistesse voorudesse kandideerida.

Tšiilis oldud aja jooksul oleme proovinud ideid järjest paremaks tooteks vormida. Meil on õnnestunud saavutada ka pisut tähelepanu rahvusvahelises online-meedias. Lifehacker Magazine, The Next Web, Make Use Of ja veel 30 suuremas ja väiksemas, erinevate riikide ja erinevates keeltes ilmuvates veebiväljaannetes. Selline tähelepanu tõi kaasa hüüppeliste kasutajate kasvu ja aitas meil saada vajalikud early adopterid, kes meie idee ära katsetavad ja tagasisidet annavad. Tänu sellele oli meil ka põhjust oma tööriist kümnesse erinevasse keelde tõlkida.

Kuidas te Marker.to'ga raha teenida kavatsete?

Arendame koostööd ajalehtede veebiväljannete ja portaalidega ning loodame raha teenida vastastikkusest kasulikust koostööst. Me saame neile pakkuda anonüümset statistikat selle kohta, mida inimesed nende lehtedel oluliseks peavad. Lisaks saame tänu sellisele jagamisele tekitada ajalehtede portaalidele liiklust juurde, mis aitab neil paremini reklaame müüa. Samuti usume, et märgitud lehed aitavad meil paremini aru saada, mis veebilehtedel oluline on - ka seda teadmist saab ehk kaugemas tulevikus ära kasutada.

Millised on teie suuremad väljakutsed?

Suurim väljakutse on sellise uudse võimaluse tutvustamine. Esimese arvutihiire leiutajad olid ilmselt sama probleemi ees. Näeme, et inimesed, kes on sellest aru saanud ja meie tööriista kasutavad, on andud positiivset tagasisidet päris palju. Kui siiani ei ole inimestel sellist vajadust ja võimalus olnud, siis me arvame, et tänane sotsiaalmeedia ajastu on õige aeg sellisele tööriistale. Edasiste arengutena võib näha ka mobiiliseadmete ja sealse infotarbimisega kaasa minemist.

Kes kuuluvad Marker.to tiimi?

Tiimis algusest peale tehnilise poole pealt Marek Zäuram ja mina. Oleme mõlemad Tartu Ülikooli tausta ja pika Playtechi kogemusega arendajad. Sellises suures firmas töötamine on andnud hea rahvusvahelise "suurte asjade" tegemise kogemuse. Aja jooksul on välja kasvanud soov proovida ka oma asi suureks teha. Meie seltskonnaga liitus veel Sven Illing, kes tegeleb äriarendusega, meeskonna esindamisega ja katab ära muud valdkonnad. Ta on tegelenud startupide konsulteerimisega Tartu Teaduspargis ja Tartu linnavalitsuses töötades pannud aluse ettevõtlusnädala tradistioonile, millest kasvas EASi abiga välja üle-Eestiline ettevõtmine.

Eestlased arendavad Inglismaal nutireklaamikanalit PartyShouts.com

Startupperid Argo Leetmaa ja Mihkel Tikk üritavad Suurbritannia turul käima lükata asukohapõhise suunatud reklaamiga tegeleva teenuse PartyShouts.com.

Leetmaa räägib, et eesmärk on kasutada aina laiemalt levivaid nutitelefone – Suurbritannias on popimad iPhone, Android ja BlackBerry - et suunata inimestele õigel ajal õiges kohas neile olulisi reklaame. Ja kaupmeeste poolelt – aidata neil leida üles just õige sihtgrupp on toodetele või teenustele ning suunata kundedele ahvatlevaid pakkumisi nende geograafilise asukoha järgi.

Kohalike pubide ja ööklubidega tegi PartyShouts pilootteste juba mõnda aega tagasi. Kui pubis oli happy hour, siis selle asemel, et tänaval sellekohaseid flaiereid jagada, saadeti reklaam inimestele nutitelefonidesse. Pakkumised jõudsid nendeni, kes olid reklaamide saamise oma telefonides aktiveerinud.

Aga see pole mitte lihtsalt pakkumiste laiali saatmine, selgitab Leetmaa. Ta räägib: “Samaaegselt kogume ju tagasisidena andmeid, analüüsime neid ja saame öelda reklaamipakkujale, kui efektiivne kampaania oli, kui paljudele pakkumistele reageeriti ja mida saaks järgmine kord veel paremini teha, et sõnum kohale jõuaks. Saame kliendile öelda, millal on ja millal pole mõtet pakkumisi laiali saata.”

Sedalaadi reklaamplatformi on Tikk ja Leetmaa testinud ka turismialal, merenduse vallas. Plaan on teha midagi seoses Tallinna külastavate jahilaevaturistidega. Erinevalt paljudest konkurentidest ei tegele PartyShouts Leetmaa kinnitusel spämmimisega, sest reklaamid hakkavad telefoni potsatama alles pärast “party on” nupu vajutamist. Ühtlasi on teenusepakkujale ja reklaamiklientidele reaalajas ilusti näha, millistes piirkondades ja kui paljudel inimestel on parajasti “party on”.

Idee sedalaadi teenuse loomiseks sündis eestlastel eelmisel aastal. Algselt rihiti mobiilirakendust, mis aitaks inimestel endale peokaaslasi leida. Difference Engine'i mentorite abiga jõuti aga tõdemuseni, et sellisel ideel pole piisavalt ärilist jumet.

Tikk ja Leetmaa otsivad hetkel PartyShoutsile investeeringut, nad soovivad rajada Tallinnasse korraliku arendusüksuse ning Inglismaale Newcastle'isse müügitiimi.

VIDEO: TakeOverApp - kuidas "kaaperdada" nutitelefoniga arvuteid või telereid?

Andrus Raudsalu ja Veiko Jääger räägivad videos uuest vingest rakendusest TakeOverApp, millega on võimalik mistahes platformil nutitelefonilt kuvada sisu (pilte, videoid, esitlusi) mistahes internetiühendusega ekraanile, olgu selleks teine arvuti või teler (aga mitte teise telefoni).
Teenusel on ridamisi potentsiaalseid era- ja ärikasutusi: oled linnas ja näitad otse maal elava vanaema telerisse oma perepilte. Oled hilinemas seminarile, kus pead tegema ettekande: paned tänavalt nutifoniga juba ettekande käima ja kommenteerid slaide näiteks Skype'i vahendusel jne jne.

Kes soovib saada TakeOverAppi teenuse testkasutajaks, külastagu lehte: http://www.takeoverapp.com/testpilot/

Eestlaste tegemiste kajastused mainekas TechEurope blogis.

Ben Rooney intervjuu president Toomas Hendrik Ilvesega TechEurope's, How Innovation Lifts Estonia Into Europe's Big Leagues

Qminder võitis Praha Seedcamp võistlusel esikoha oktoobris. Ben Rooney kohtus Rauno Rüngasega Garage48 HUB-s. Loe blogiloost Qminder Joins Seedcamp, mida arvab asjast Ben Rooney.

Maineka Wall Street Journal Europe ajakirjanik Ben Rooney külastas Tallinnat ja Garage48 HUB Septembris. Beni innustavad videokommentaarid ja Eesti startuppijate pitchimist kajastati TechEurope blogis artiklis Up and Coming Start-Ups in Estonia.

VIDEO: Evalyou automatiseerib töötajate taustauuringud

Endine Rate Solutionsi ja Flirticu tegelane Kirill Tripolski esitleb oma värsket startupi Evalyou, mille eesmärk on automatiseerida töötajate taustauuringud. Evalyou eesmärk on pakkuda eelkõige ettevõtjatele usaldusväärset infot nende inimeste professionaalse tausta kohta, keda nad kavatsevad tööle võtta.

VIDEO: Kasutegur.ee: vahetage seisukohad auhindade ja soodustuste vastu!

Septembris tuli Eesti turule uus startup Kasutegur.ee, mis pakub inimestele võimalust vahetada oma seisukohti erinevate auhindade ja soodustuste vastu. Nii aidatakse ettevõtetel paremini tutvuda ja kuulda võtta oma klientide ning potentsiaalsete klientide arvamusi.
Kasuteguri üks osanikest, Sander Kasak selgitab videos, kuidas asi toimib ja kellele sellest kasu on.

Kuidas pankroti äärel LEGO hiinlastele tootmises ära tegi

Kui Eesti tootmisettevõtte juht hommikul üles tõusis, oli ta töötajate palgatase tõusnud kaks korda kõrgemaks kui Suurbritannias. Ainus võimalus tundus olevat kogu tootmine ruttu Hiina ära kolida.

Kui Eestis võib see olla must huumor Lutsu “Kevade” teemal, siis Taani ettevõtete jaoks on selline palgatase igapäevane reaalsus. Ometigi on Taani ettevõtted maailmaturul edukad ja tööstusettevõtete osakaal riigi rikkusesse panustamisel ning tööhõives vaid veidi väiksem kui Eestis. Talupojamõistuse järgi ei tohiks Taanis enam üldse mingit tootmist järgi olla jäänud, sest kõik peaks olema liikunud odavama tööjõuga riikidesse.

Finantskriis paistab Taani ettevõtteid ka vähem mõjutavat kui oluliselt odavama tööjõuga Eesti ettevõtteid. Majanduslangus oli Taanis 2009.a Eestiga võrreldes poole väiksem ja 2010.a majanduskasv oli vaid protsendipunkti võrra madalam kui Eestil.

Kõige selle tipuks on Taani ühe tuntuima kaubamärgiga pereettevõte LEGO viimasel kolmel aastal oma käivet ja kasumit pidevalt suurendanud. Eelmisel aastal oli LEGO käive 2 korda ja kasum 3,5 korda suurem kui kriisieelsel 2007. aastal. Kuidas taanlased seda teevad? Kuidas suudab seda LEGO, mis 2003-2004 teatas kaks aastat järjest, et firma kahjum on üle 1,4 miljardi Taani krooni ehk 188 miljoni euro? Et LEGOlt midagi õppida, tuleb vaadata nende viimase 20 aasta otsuseid.

Vääramatult augu põhja poole

Lisaks tööjõu kallinemisele kummitab tootmisettevõtete juhte veel üks mure: senised edukad tooted kaotavad oma eelise. Korraga on turul Iirimaalt pärit poole odavamad metallkonstruktsioonid, Leedust pärit kaubaalused või Hiinast pärit seadmed. Klient ütleb, et see endine väärtuslik toode on muutunud võrreldes konkurentide toodetega liiga kalliks või suisa väheväärtuslikuks.

LEGO puhul hakkas toote väärtuse kadumine tõsisemat kuju võtma juba 1990ndate keskel koos videomängude populaarsuse kasvuga. 5-6 aastat suutis LEGO sellega võidelda laiendades oma tegevusvaldkondi ja toetudes filmikangelaste baasil hitt toodete tegemisele. Aga see oli vaid plaaster, mitte ravi. Neil aastail, kui tuli välja mõni film, mille kangelasest tehti ka LEGO mehike, oldi väikeses kasumis. Neil aastail, kui ühtki sobivat filmi ei ekraniseeritud, oldi kas pisikeses kahjumis või nullkasumis.

Kindlasti ei saa öelda, et LEGO ei oleks üritanud videomängude populaarsuse kasvule vastu astuda ning oleks istunud käed rüppes. Aga kõigile pingutustele vaatamata oldi 2003 ja 2004 silmitsi firma ajaloo suurima kahjumiga, mis ilma Christianseni perekonna liikmete isiklike rahasüstideta oleks viinud firma pankrotini.

Augu sügavamaks kaevamine

2005. aastal pärast tegevjuhi väljavahetamist, tehaste sulgemisi ja suuri koondamisi, LEGO pargi sulgemist Šveitsis ja kõrvaltegevuste lõpetamist suutis LEGO kahjumi peatada. August välja tulemiseks astuti 2006. aastal kaks olulist sammu, mis osutusid väga õpetlikeks. Esiteks hakkas LEGO oma Taani tehases juurutama sujuvvoolist juhtimist (LEAN manufacturing). Teiseks otsustati osta enamik tootmist allhanke korras sisse firma Flextronics tehastest Mehhikos ja Tš ehhis. Plaan oli, et pärast tootmise edukat üleandmist partnerile koondatakse Taani tehases enamik 1200 töötajast ja järele jäätakse vaid 300 töötajat, mis on vajalik uute toodete katsetehase käigus hoidmiseks. Hiina ei plaanitud tootmist viia, sest transpordile kulunud aeg oleks muutunud liiga pikaks.

Esialgu tunduski, et kõik läheb plaanipäraselt ja ettevõtte sammud aitavad neil august välja tulla. Käive kasvas ja ettevõte oli üle 2006. aastal üle 170 miljoni euroga kasumis. Kuid juhtkond ei olnud rahul. Selgus, et ühtlase kvaliteedi tagamiseks vajalikku oskusteavet ning oskust suuri kaubamahtusid juhtida, ei olegi nii kerge üle anda. Nendes valdkondades oli uue partneriga pidevalt probleeme ning pikas perspektiivis oleks see tähendanud LEGO maine ja brändi kahjustamist. Kui LEGO klotside kvaliteet on ebaühtlane, neid ei saa enam hõlpsasti kokku panna, siis tähendab see rahulolematuid kliente ning kindlat pankrotti. Seetõttu ei saanud LEGO oodata, kuni Flextronics õpib nende tooteid tootma ning õigeaegselt müügikohtadesse transportima. Kuigi kasuminumbreid vaadates oli lühiajaliselt kõik korras, siis pikaajalises plaanis oli tulevik endiselt väga tume.

August välja tootmise ja inimeste abil

Õnneks oli LEGO juhtkonna teine otsus hakanud ennast ära tasuma ning tekkinud oli võimalus, kuidas konkurentsivõimet pikaajaliselt säilitada. Sujuvvooline tootmine oli hakanud ennast ära tasuma.

LEGO asutaja riputas ettevõtte algusaegadel tehase seinale taanikeelse sildi “Det bedste er ikke for godt”. Seda on tõlgitud kahte moodi “Ka parim pole liiga hea” või suupärasemalt “Ainult parim on piisavalt hea”. Ükskõik kuidas seda ka tõlkida, on pidev areng ettevõtte vaimsuse ja kultuuri aluseks. Pideva arengu eelduseks on aga inimesed.

LEGO tehast külastades ning ettevõttes ringi liikudes näed pisiasjadest, et LEGO hoolib oma töötajatest. Ja mitte ainult LEGO. Taani ettevõtetes ringi käies näed igal pool vaagnaid värske puuviljaga, kust töötajad saavad endale väikese tervisliku vahepala haarata. Arvestades kui palju taanlastele palka makstakse, mõtleks Eesti rehepapp, et miks peaks ettevõte kulutama sellisele luksusele? Las töötajad ostavad ise oma palga eest endale õuna või porgandit kui tahavad.

Taanis rehepapi suhtumist juhtkonna poolt naljalt ei kohta ja seetõttu on seal töötajate suhtumine teine. Külastasin EASi õppereisi raames Eesti ettevõtetega mitmeid Taani ettevõtteid ning viimase külastuspäeva lõunasöögi tegime ühes taanipäraseid sööke pakkuvas restoranis. Kuna töötajatest hoolimine oli kogu reisi vältel olnud üheks peamiseks sõnumiks, mida Taani ettevõtetelt kuulsime, siis küsime meid teenindavalt ettekandjalt, et kas talle meeldib selles restoranis töötada. Noore tüdruku nägu lõi särama, kui ta õhinal hakkas meile rääkima, kui suurepärane töökoht tal on. Tal on parimad ülemused, väga mõnusad töökaaslased, hea palk, head söögid ja joogid ning loomulikult toredad kliendid. Just selles järjekorras. See ei olnud päheõpitud jutt vaid tuli spontaanselt ning südamest. Mitu töötajat Eesti rehepapi firmas kliendile õhinal oma töökohast räägiksid?

Inimlik suhtumine kuid samas pideva arengu ootus ja toetamine on tõenäoliselt olulised tegurid, miks LEGO suutis oma Taani tehases sujuvvoolise tootmise kiiresti juurutada ning ruttu häid tulemusi saavutada. 2007. aastaks oli LEGO juhtkonnale selge, et Taani tehase efektiivsust on võimalik tõsta nii palju, et tootmine Taanis on kasumlik. See aga tähendas, et oli tekkinud lahendus, kuidas Flextronicsilt tootmine tagasi võtta ning kvaliteedi ja tarne probleemid ära lahendada. Tänaseks päevaks on LEGO Taani tehase tootlikkus kasvanud umbes 30% ning kõik tehase 1200 töölist on alles. Mõnel tootmisliinil on tootlikkuse kasv isegi 60% lähedal, mis annab ettevõttele täiendavat paindlikkust. Kui LEGO tellimustsükkel oli varem 6 nädalat (tellimusest riiulile), siis nüüd on see 2-3 nädalat.

Taani tehase kogemustest lähtudes on LEGO pannud püsti ja sisustanud ka oma tehased Mehhikos, Ungaris ja Tsehhis, mis asuvad peamistele sihtturgudele lähedal ning tagavad kiire tarne. See ei tähenda, et LEGO oleks täielikult loobunud allhankest. Põhitegevusega vähem seotud teenuseid ja tooteid ostetakse endiselt sisse. Näiteks on ettevõttel Leedus partner, mis pakib käsitsi klientide eritellimusi. Samuti on välja litsentsitud kõikvõimalike LEGO sümboolikaga toodete tootmine nagu näiteks käekellad, videomängud jne.

Tähtede juurde tootearenduse ja koostöö abil

Kui LEGO oleks ainult tootmise parendamisega piirdunud, siis poleks nad suutnud oma langevat müüki tõusule keerata. Augu põhjast väljatulemisel oli oluline roll ka tootearenduse süsteemsemaks muutmisel ning edasimüüjate kaasamisel tootearendusse.

LEGO toodete müük on sarnane hooajalise moekauba omale. LEGO müügi tipphetk on jõulud ja igaks jõuluks ootavad kliendid ja kaupluseketid uusi tooteid. Ideest-letile tsükli pikkus on umbes 3 aastat, mis tähendab, et kui te seda teksti loete, siis on LEGO juba lukku pannud 2013 aasta uued tooted.

Tootearenduses järgib LEGO selgeid põhimõtteid nagu kiirus, fookus, kliendikesksus, paindlikkus ja läbipaistvus. Arendustsükkel algab 50 ideega, millest valitakse välja ja teostatakse umbes 20 toote arendusprojektid.

LEGO innovatsiooni tunnel algab regulaarsest ideede kogumisest. Lisaks LEGO enda loovuslaboritele otsitakse ideid pidevalt ka väljast poolt maja. LEGO palgal on inimesed tiitliga “LEGO heatahte saadikud”, kes on ise suured LEGO fännid ning käivad erinevatel messidel ja sündmustel, kus inimesed oma LEGO klotsidest tehtud maailmu ja asju näitavad. Saadikute ülesanne on ühtaegu propageerida LEGO kasutamist uute põnevate maailmade ja tegelaste ehitamiseks, kui ka koguda häid ideid.

Süsteemsus ja avatus tootearenduses väljendub ka LEGO jaoks ülioluliste partnerite – edasimüüjate – kaasamises. Tootearenduse protsessi kriitilistes otsustuskohtades, kus toote esmased prototüübid ja esmane pakend on valmis, kaasatakse ka kõik olulised edasimüüjad. Nad lennutatakse Taani, neile tutvustatakse järgmise aasta tooteid ning küsitakse konstruktiivset tagasisidet, et kuidas peaks toodet, pakendit ja reklaamsõnumit kohendama, et edasimüüjatel oleks lihtne toodet müüa. Oluline osa suhtlusest toimub reisil Taani, kus edasimüüjat saadab vastava regiooni kliendihaldur. Pika lennu ajal on võimalik tugevdada isiklikke kontakte, mis tagavad LEGOle tõhusa partnerluse ning valmisoleku koostööks.

Tootmise ja turunduse sünergia

LEGO edu võti peitub aga nende kahe arendussuuna kombineerimises. Kasutades ära häid suhteid edasimüüjatega saab LEGO väga ruttu ajakohast infot, millised tooted sel jõuluhooajal võiksid müüa ja millised mitte. Selle info kogumisega alustatakse juba augustis. Tänu lühikesele tellimustsüklile saab LEGO kiirelt jõulude ajal reageerida tegelikule nõudlusele 2-3 nädalase etteteatamisega. Selline kiirus tähendab aga seda, et LEGO müüb jõulude ajal täpselt seda, mis hästi läheb, konkurentidele ei kaotata müüki LEGO kauba puuduse tõttu ning allahindluste vajadus pärast jõule on väike.

LEGO on leidnud ühe lahenduse, kuidas tulla toime kaasaegse konkurentsiga ning jätkata tootmist väga kõrgete palkadega riigis. Säilitamaks oma kohta väärtusahela tipus, hoitakse kinni brändi kuvandist, kuhu kuuluvad nii edasimüüja kui lõpptarbija vajadustele kiire ja paindlik reageerimine.

Arvamused teistelt Eesti ettevõtjatelt:

• “Ka väga sügavast kriisist on võimalik ettevõttel välja tulla ning edu tagab pidev tootearendus” Raigo Tammo, Estanc AS
• “Lego üks parimaid lahendusi oli oma ettevõttest filmi tegemine ning seeläbi personali veenmine, mis tekitas lojaalsust ja edasipüüdlikkust”

EASi Innovatsiooni divisjon korraldab innovatsiooni võimekuse tõstmise programmi „Innovatsioonireaktor 2012“ raames õppereise ja eelseminare ka 2012. aastal.

Rohkem infot selle kohta leiab EASi kodulehelt: www.eas.ee/innovatsioonireaktor

Õppereise ja eelseminare rahastatakse Euroopa Liidu Sotsiaalfondist.

Loo autor ja reisil osaleja,

Kalev Kaarna

Tekstiilitootja Kvadrat küsib kõrgklassi disainitud toodetele 30-50% juurdehindlust.

Tekstiilitootjat Kvadrat külastati 10. – 13.oktoobril 2011 toimunud õppereisil Taani. Reis korraldati EASi innovatsiooni divisjoni poolt innovatsiooni võimekuse tõstmise programmi „Innovatsioonireaktor “ raames. Reisi teemaks oli väärtusahela innovatsioon s.o kuidas luua tootele/teenusele lisandväärtust läbi brändi ja disaini.

Reisi kokkuvõtet saab lugeda SIIT.

Reisiprogrammi raames külastati maailmakuulsat tekstiilitootjat Kvadrat. Tegemist on 1968 a. alustanud pereettevõttega. Nende omanduses on mitmete erinevate tekstiilide tootmisele spetsialiseerunud tsehhid. Toodete väljatöötamisse on kaasatud palju kunstnikke, materjaliteadlasi ja teiste valdkondade esindajad. Arendustöö tulemusel miksitakse omavahel kokku erinevaid stiile, disaine, tekstiile, materjale ning saadakse seeläbi uusi tooteid. Kokku on neil üle 3500 erineva värvi. Ettevõttel on mitmed erinevad brändid, mis on suunatud erinevatele kliendiklassidele. Tooted varieeruvad lihtsast kontoritekstiilist kuni svarowski kristallidega kaunistatud tekstiilideni.

Kvadrat´i peamisteks klientideks on arhitektid ja disainerid. Ettevõtte müügisalongide disainimisel on kasutatud maailmakuulsate arhitektide ja disainerite abi – salongid peavad vastama kliendi ootustele. Ettevõtte eesmärgiks on olla lisaks tekstiilitootjale ka disainerfirma, mis ongi neid eristanud konkurentidest.

Ettevõte tunnistas ausalt, et teatud toodete müügis on toote juurdehindlus 30-50% tänu brändile ja disainile. Tekstiilitootjale on see väga hea näitaja. Näide julgustab ka Eesti tootjad looma oma brändi, seda väärtustama ning küsima raha väärtuspakkumise põhiselt.

EASi Innovatsiooni divisjon korraldab õppeprogrammi „Innovatsioonireaktor 2012“ raames õppereise ja eelseminare ka 2012. aastal.

Rohkem infot selle kohta leiab EASi kodulehelt: www.eas.ee/innovatsioonireaktor

Õppereise ja eelseminare rahastatakse Euroopa Liidu Sotsiaalfondist.

Loo autor ja reisi organiseerija,

Anu Puusaag

Atmosfäär kui edu võti sushi restoranide ketis Sticks’N’Sushi.

Sushi restoranide ketti Sticks’N’Sushi’t külastati 10. – 13.oktoobril 2011 toimunud õppereisil Taani. Reis korraldati EASi innovatsiooni divisjoni poolt innovatsiooni võimekuse tõstmise programmi „Innovatsioonireaktor “ raames. Reisi teemaks oli väärtusahela innovatsioon s.o kuidas luua tootele/teenusele lisandväärtust läbi brändi ja disaini.

Reisi kokkuvõtet saab lugeda SIIT.

Restoranikett Sticks´N´Sushi, alustas tööd 90-ndate keskel. Tänaseks on neil Taanis juba mitukümmend restorani, neist 10 Kopenhaagenis. Töötajaid 470.

Peamine rõhuasetus ettevõttes on atmosfääri loomisel. Toit ja selle kvaliteet on tagatud kõrgtasemel ja selles ei kahelda. Nende eesmärk on luua klientidele mõnus õhkkond parima toidu nautimiseks ja tekitada kliendis soov korduvalt tagasi tulla. Kõik restoranid on sisustatud erinevalt ja vastavalt antud koha üldisele atmosfäärile. Eesti grupp külastas restorani vaikses äärelinnas, kus varem oli asunud vanade raamatute pood. Restorani sisedisainis oli väga maitsekalt ära kasutatud koha ajalugu, kus läbiv teema oli raamat. Disain oli pisidetailideni läbi mõeldud alates peauksest ja lõpetades wc-ga.

Sticks’N’Sushi pöörab erilist tähelepanu oma „take-away“ toidu pakendamisele. Kaasapakkimise karbid on nende enda disainitud ja valmistatud keskkonnasõbralikest materjalidest. Lisaks pilkupüüdvale väljanägemisele tänaval on toit pakitud kui kingitus kõige kallimale. Näiteks lisab pakendite puhul eksklusiivsust veel asjaolu, et teatud pakendeid toodetigi väga piiratud koguses, andmaks juurde eksklusiivsuse hõngu.

Põhitoote sushi kõrval toodetakse ka muid oma tooteid nagu T-särgid, riided, õlu, mis müügil ainult nende restoranides. Ettevõtte omatoodetud õlu on väga hinnatud spetsialistide seas. Neile on tehtud korduvalt pakkumisi hakata laiemalt õlletootmise ja müügiga tegelema, kuid sellest on loobutud säilitamaks õlle eksklusiivsust ning jäädes oma põhitegevuse juurde.

Väga kõrgelt väärtustab ettevõte inimest. Töötajate valik on väga pikk ja põhjalik protsess. Intensiivne sisseelamisprogramm kestab 3 kuud, mille jooksul investeeritakse töötajasse palju aega. Õppeprotsessi üks osa on ka ettevõtte põhiväärtuste koolitus. Vaatamata suurele panustamisele inimesesse, ollakse valmis temaga koostöö lõpetama peale õppeprotsessi, kui ta ei ole arenenud soovitud tasemele. Need, kes on jäänud, töötavad ettevõttes pikalt. Vesteldes inimestega, õhkus nendest rahulolu ja õnnelikkust.

Ettevõtte arendusprotsessi on kaasatud kõik töötajad. Arvamusi ja ettepanekuid küsitakse ka eesliini inimestelt. Hea näide oli juhtum, kus tänane ettevõtte sotsiaalmeedia juht on endine restorani letitöötaja. Noor mees, kel olid head mõtted Facebooki kasutamise osas, esitles neid juhtkonnale ja sai oma võimaluse.

Tabavalt ütles ka ettevõtte juht Kim Rahbek: „It has to be professional fun“!

Eesti ettevõtjate grupp kasutas võimalust einestada nende restoranis, testimaks kiidetud teenindust ja maitsvat toitu. Tõdemus oli, et nii head sushit ja yakatori grilli Tallinnas kahjuks ei saa.

Õppetund eestlastele: toode ja selle kvaliteet peavad igal juhul olema ainult parimad. Konkurentidega ei laskuta hinnavõitlusse. Neile soovitakse head. Aga parima toidu pakkumise kõrval on olulisel kohal emotsioone liigutavad lisandväärtused nagu atmosfäär, meeleolu, puhtus, ilu, meeldiv suhtumine ja teenindus.

EASi Innovatsiooni divisjon korraldab õppeprogrammi „Innovatsioonireaktor 2012“ raames õppereise ja eelseminare ka 2012. aastal.

Rohkem infot selle kohta leiab EASi kodulehelt: www.eas.ee/innovatsioonireaktor

Õppereise ja eelseminare rahastatakse Euroopa Liidu Sotsiaalfondist.

Loo autor ja reisi organiseerija,

Anu Puusaag

Universal Robots aitab robotiseerida väikeseid tootmisi.

Tööstusettevõtetele robotliine arendavat ettevõtet Universal Robots külastati 10. – 13.oktoobril 2011 toimunud õppereisil Taani. Reis korraldati EASi innovatsiooni divisjoni poolt innovatsiooni võimekuse tõstmise programmi „Innovatsioonireaktor “ raames. Reisi teemaks oli väärtusahela innovatsioon s.o kuidas luua tootele/teenusele lisandväärtust läbi brändi ja disaini.

Reisi sissejuhatus ja tutvustus SIIT.

Universal Robots on veel üsna noor ettevõte. Ettevõtte peamiseks tegevusalaks on väikeste tööstuslike robotliinide tootmine väike- ja keskmise suurusega tootmisettevõtetele. Käesoleval hetkel (sügis 2011) on välja arendatud 1 toode, mis on loodud väiksemate monotoonsete tööde tegemiseks. Turu potentsiaali hinnatakse suureks ja järgmisel aastal loodetakse müüa juba ca 12 tuhat robotit.

Ettevõte leidis oma võimaluse väikese ja keskmise suurusega tootmisettevõtete sektoris. Enamik robotitööstuse võidujooksust käib suurte tootmisettevõtete vajadustest lähtuvalt. Sellest tulenevalt on neil mitmeid ebasobivaid omadusi väikeste tootmiste jaoks, mis takistavad nende kasutuselevõttu. Nende juurutamine on keerukas ja kallis, vajatakse spetsialiste robotitega töötamiseks, robotite mõõtmed ja kaal on suured ning nad maksavad palju.

Universal Robots tegi lahenduse, mille omadused vastanduvad eelpool nimetatud omadustele: intuitiivne tarkvaralahendus, robot on kerge, kiiresti paigaldatav ja seadistatav jne. Toote disainimise juures jälgitakse ka tema esteetilist poolt. Toode on ilus ja eristatav.

Iga edasimüüja peab endale ise ostma ühe roboti. Sellega tekitatakse edasimüüjas kohustus tegeleda uue toote müügi ja presenteerimisega. Vaatamata sellele, et toode loodi väikestele tootmistele, on nende portfoolios juba sellised kliendid nagu Lego ja BMW. Müügiprotsessis kasutataksegi palju referentse ja edulugude kirjeldusi. Universal Robots on aktiivne messidel osaleja, kus robot on omanike sõnutsi alati palju tähelepanu äratanud.

EASi Innovatsiooni divisjon korraldab õppeprogrammi „Innovatsioonireaktor 2012“ raames õppereise ja eelseminare ka 2012. aastal.

Rohkem infot selle kohta leiab EASi kodulehelt: www.eas.ee/innovatsioonireaktor

Õppereise ja eelseminare rahastatakse Euroopa Liidu Sotsiaalfondist.

Loo autor ja reisi organiseerija,

Anu Puusaag

Aianduse elustiili müüja Juliana innovatsiooniteod.

Moodulkasvuhoonete disainerit ja tootjat Juliana külastati Taanis 10. – 13.oktoobril 2011 toimunud õppereisil. Reis korraldati EASi innovatsiooni divisjoni poolt loodud innovatsiooni võimekuse tõstmise programmi „Innovatsioonireaktor “ raames väärtusahela innovatsioon teemal s.o kuidas luua tootele/teenusele lisandväärtust läbi brändi ja disaini.

Reisi sissejuhatus ja tutvustus.

Taanis tegutsev kasvuhoonete tootja Juliana alustas oma tegevusega 1963. aastal ning selle juhtimine on aja jooksul pärandatud isalt-pojale. Uue generatsiooni vahetumisega muutus ka firma profiil: laiendati toodete valdkonda tulenevalt nende sessoonsusest ja läheneti ärile uue nurga alt. Ettevõttel on 5 erinevat brändi, kõigil oma nišš: odavamad kasvuhooned lihtsale keskklassile ning kallid elustiili kujundavad aiamajakesed kõrgklassile.

Ettevõtte moto on müüa aianduse elustiili, mitte kasvuhooneid.

Ettevõte kasutab regulaarselt nii kvantitatiivseid kui kvalitatiivseid uuringuid turu potentsiaali ja klientide vajaduste kaardistamiseks. Uuringute tulemusel on ettevõte disaininud oma tooteid vastavalt niššile ja seeläbi aidanud kujundada teadlikult turgu. Eestlastel on veidi keeruline tajuda kasvuhoonet kui luksusliku elustiili osa aias. Meie jaoks on kasvuhooned praktilised kohad kurkide ja tomatite kasvatamiseks.

Inglismaad võib pidada aianduse elustiili kodumaaks ja seetõttu on arusaadavalt Juliana peamiseks eesmärgiks Inglismaa turul kanna kinnitamine. Taani ettevõtete külastamisel jäi mulje nagu oleks enamuse Taani ettevõtete jaoks Inglismaa turg eriti prestiižne, kus turuosa hõivamine on auasi. Enamasti alustatakse ekspordiga Saksamaa turule.

Juliana tootearendusprotsessi on lisaks inseneridele kaasatud aktiivselt disainerid, kelle ülesandeks on toodetega „mängida“. Disaini protsessis mõeldakse läbi iga väikseim detail ning suheldakse pidevalt klientidega. Kallites aiamajakestes peab olema ka vastav atmosfäär. Hästi disainitud toodete hinnale lisatakse disaini lisandväärtuse koefitsient ja teenitakse lisakasumit. Nad pingutavad kõvasti, et nende toodete bränditeadlikkus oleks kõrge ja nad võiksid turu trende määrata.

Ettevõte teeb palju koostööd ka ülikoolidega. Külastuse ajal oli ülikoolis uurimisel võimalused päikesepaneelide kasutuselevõtuks – et ühtlustada temperatuuride vahet öösel-päeval ja suvel-talvel.

Tootearenduse protsesside planeerimise põhimõtted:

1. olemasolevate toodete optimeerimine (muutused, mida klient ei märka);
2. edasimüüjatelt saadud tagasiside põhjal toodete parendamine;
3. täiesti uued tooted (mida üldjuhul harva).

Rasked ajad on Julianale õpetanud oma tootmist efektiivsemalt kasutama ja looma sekundaarseid tooteid. Ettevõte toodab postkaste hooaja välisel ajal ehk siis suvest veebruarini. Olenemata hooajast ja tootest peavad nad oluliseks kaupade kiiret liikumist. Tulenevalt toodete lihtsusest identifitseerisid nad ennast kui efektiivset logistikaettevõtet, mitte kui tootmisettevõtet.

EASi Innovatsiooni divisjon korraldab õppeprogrammi „Innovatsioonireaktor 2012“ raames õppereise ja eelseminare ka 2012. aastal.

Rohkem infot selle kohta leiab EASi kodulehelt: www.eas.ee/innovatsioonireaktor

Õppereise ja eelseminare rahastatakse Euroopa Liidu Sotsiaalfondist.

Loo autor ja reisi organiseerija,
Anu Puusaag

Väärtuspõhine juhtimine, bränd ja disain Taani innovaatilistes ettevõtetes.

Huvitavad järeldused Taani innovaatiliste ettevõtete külastusest 10. – 13.oktoobril 2011. innovatsiooni võimekuse tõstmise programmi „Innovatsioonireaktor“ raames.

EASi Innovatsiooni divisjon korraldas õppereisi Taani innovaatilistesse ettevõtetesse teemal väärtusahela innovatsioon: tootele/teenusele lisandväärtuse loomine läbi brändi ja disaini. Eestist osales õppereisil 12 ettevõtte esindajad.

Kuigi õppereisi teema oli bränd ja disain, siis tegelikult jäi kõigist ettevõttekülastustest kõlama märksõnad: „sustainability, environment, quality“, mis on üheks suureks eristumise aluseks. Taani ettevõtted tunnistasid ausalt, et hinnaga ei mängita ning tegeletakse kvaliteedi ja lisandväärtuste loomisega. Ökonoomsed ja keskkonda säästvad tootmistehnoloogiad seotakse samuti brändiga. Ettevõtetes valitses pika perspektiiviga mõtteviis: visioonid ja missioon olid selgelt läbimõeldud ja pikalt tulevikku vaatavad.

Kadestamisväärselt kõrgel tasemel oli Taani organisatsioonide sisekliima. Tegemist ei olnud lihtsalt õpperaamatutest loetud ja loosungitel kirjutatud väärtustega vaid enamus protsesse ja tegevusi lähtuski neist. Külastatud firmades oli olulisel kohal nn vastutustundlikkus ja eetika – ennekõike klientide ja partnerite kui inimeste suhtes. Vähemtähtsad ei olnud ka inimeste ümber oleva ühiskonna, looduse ja keskkonna väärtustamine. Meie ühiskonnas vastukaaluks on esikohal insenerlik-ratsionalistlik mõtteviis ja pehmetel tegevustel, mis „võibolla” loovad väga pikas perspektiivis lisaväärtust, ei ole ruumi.

Austusväärne suhtumine inimesesse algab Taani ühiskonnas juba nn rohujuure tasandil. Taani algkoolis on kesksel kohal loovus ja õppimisvõime mitte faktid. Individualistliku võistluse asemel soositakse koostööd. Selles ilmselt peitub ka meie maskuliinse (ettevõtlus)kultuuri üks olulisim erinevus – meie ühiskonna inimesed ei ole kasvueas kogenud sellisel tasemel koostööd, ei ole otseselt arendatud empaatiavõimet ega loovust.

Klientide nn päris-vajaduste tähtsustamise osas paistis silma asjaolu, et enamik ettevõtteid olid üsna aktiivsed nn fookusgrupi uuringute / intervjuude läbiviimises. Järjepidevate uuringute tulemusel kaasati ka kliendid oma väärtusloome protsessi.

Ettevõtjad pööravad teadlikult tähelepanu oma brändi ja maine kujundamisele. Taani toodete puhul on märksõnaks disain, mis annab võimaluse küsida soovitud hinda oma toodete eest. Piltlikult võiks öelda, et ühe osa brändist moodustab märksõna „Taani“ ja teine osa tuleneb juba konkreetsest tootest või teenusest. Maailmaturg ei kahtle Taani toodete kvaliteedis – ja ettevõtjad oskavad võtta kasumit riigi poolt loodud eelistest.

Õppereisil külastati erineva ärivaldkonna innovaatilisi ettevõtteid:

Juliana (www.julianagreenhouses.com). Disainib ja toodab moodulkasvuhooneid.
Universal Robots (www.universal-robots.com). Toodab robotliine tööstusettevõtetele.
Stick’s’N’Sushi (www.sushi.dk). Sushi restoranide kett.
Kvadrat (www.kvadrat.dk) Maailmakuulus tekstiilitoodete disainer ja tootja
Lego (www.lego.com ). Maailmakuulus mänguasjatootja.

Enamus külastatud ettevõtteid on tegutsenud aastakümneid ning näinud häid ja halbu aegu. Igas külastatud ettevõttes oli näha ärimudeli innovatsiooni ning oma nišši leidmist aja jooksul.

Reisiliste tähelepanekud:

• enamus külastatud ettevõtteid oli nn pere-ettevõtted, kus põlvkonna vahetus oli väga selgelt näha ettevõtte arengutes,
• pikaajalised strateegiad, missioonid ja visioonid,
• väärtuspõhine juhtimine,
• kliendisuhete kasutamine ettevõtte arengu suunamisel,
• suur tähelepanu meeskonna loomisel,
• tootmisvõimekuse efektiivne ärakasutamine,
• taanlastele on Inglismaa turule sisenemine prestiiži küsimus,
• jätkusuutlikkus, keskkonnasäästlikkus ja kvaliteet!

Häid kogemusi õppereisilt said selliste ettevõtete esindajad nagu: Kirs Engineering OÜ, Molycorp Silmet AS, Mooras OÜ, HN Steel OÜ, Poeet Design, AS Grader Service, AS Sarkop, FocusIT OÜ, Kalla Mööbel OÜ, Saku Tehno OÜ, T-Tammer OÜ, Estanc AS.

EASi Innovatsiooni divisjon korraldab õppeprogrammi „Innovatsioonireaktor 2012“ raames õppereise ja eelseminare ka 2012 aastal.

Rohkem infot selle kohta leiab EASi kodulehelt: www.eas.ee/innovatsioonireaktor

Õppereise ja eelseminare rahastatakse Euroopa Liidu Sotsiaalfondist.

Loo autor ja reisi organiseerija,
Anu Puusaag

Rohelise Toomas Trapido esimene katsetus startup-rindel: Track Your Jeans

“Rohelised” eesotsas Riigikogu endise liikme Toomas Trapidoga käivitasid augusti lõpus Tartus Garage48 konkursil portaali Track Your Jeans, mis võimaldab teha informeeritumaid ostuotsuseid.

Track Your Jeans'i idee rajaneb teadmisel, et igal tootel on mingi ökoloogiline jalajälg ehk keskkonna- ja sotsiaalne mõju. See sõltub paljuski sellest, millises riigis ja tehases on toode valminud ja milline on olnud tema tootmis- ja logistikaahel. Kui tarbijad teaksid poes teksapükse valides, kui suur on erinevate toodete mõju, teeksid nad informeeritumaid ja keskkonnasõbralikumaid ostuotsuseid. Sellised “mõjusildid” saaks mistahes toote juurde (lisaks hinnale) panna – just seda aitabki Track Your Jeans teha.



Trapido räägib, et argumendid nagu “eetiline” ja “mahe” on päris paljude ostjate jaoks olulised. Teadlike tarbijate arv on lääneriikides juba keskmiselt viis protsenti ja see number kasvab.

Paljuski sõltub Track Your Jeansi projekti lennukus aga sellest, kuidas see toodete mõjuinfo erinevate tootjate järgi kokku saab. Selleks kavatsetakse kasutada crowdsourcing-põhimõtet. “Meil on hea kontaktide võti rohelistes ringkondades. Kui igaüks võtaks kasvõi ühe tekstiilitehase põhjalikult läbi uurida, saaksime selles osas andmebaasi kokku,” ütleb Trapido.

Track Your Jeans on sotsiaalset laadi ettevõtmine, mille ärimudel on paljuski alles välja kujunemisel. Portaalil on võimalik raha küsida nii tootjatelt, kes selle kaudu loodussõbralike ettevõtetena esile tõusevad, kui ka kaupmeestelt kes on huvitatud oma kaupa loodussõbralikena esitema. Lõpptarbijad ilmselt Track Your Jeansi kasutamise eest maksma ei hakka.

Qminder pürgib mobiilse järjekorrateenusega USA turule

Mobiilset järjekorranumbrite süsteemi arendav Qminder lõi käed äritarkvara arendaja Erply'ga, et pääseda paremini USA turule, räägib Qminderi tiimijuht Rauno Rüngas.

Kuidas Qminderi idee sündis ning mis elu see on elanud?

Kuna toodete ja teenuste parendamine on mu igpäevatöö, siis taoline tarbija vajaduse ristamine tehnoloogiaga ei olnud ülesandepüstitusena keeruline. Panin mõtte kirja 10. augustil Garage48 kodulehele ja sain inimestelt kohest tagasisidet, paar päeva enne üritust mõtlesin läbi toimimisloogika ja edasi hakkas meeskonnatöö.

Kirjelda paari-kolme konkreetset näide, kuidas Qminderit saab kasutada ja mis eeliseid see annab?

Esiteks teeninduspunktid, kus sul tuleb regulaarselt oodata üle poole tunni. Võtad numbri kodust või teel olles ja kohale jõudes saad kohe teeninduse. Teiseks järjekorrad, kus pead pikalt ootama, kuid ei tea, kui kaua. Qminder annab sulle prognoositud ooteaja ning saadab teavituse, kui sinu kord hakkab kätte jõudma. Lisaks pakume võimalust tavalises järjekorras broneerida endale aega: süsteem väljastab sulle pileti üldjärjekorras konkreetseks kellaajaks.

Kui kaugele jõudis Qminderi arendus Garage48 nädalavahetusel?

Tehniliselt on meil olemas toote baasfunktsionaalsus, mis on seotud reaalse numbriautomaadiga. Meeskond oli suurepärane, igaüks sai oma tööga suurepäraselt hakkama. Arendasime paralleelselt välja mobiilirakenduse Androidi, iPhone ja Nokia platformide tarvis, müügikoha ekraanirakenduse ning seda kõike ühendava andmebaaslahenduse. Peale üritust oleme kõrvaldanud vigu ja kirjutanud baaskoodi puhtamaks. Kui andmebaasi lisada reaalne teeninduspunkt ja mobiilirakendus avalikuks tõsta, saaks neid kohe kasutada.

Millised on edasised plaanid?

Tahame toote valmis teha, milleks on meil tegevuskava olemas. Järgmine samm on koostöö järjekorraautomaatide tootjatega, et pakkuda neile võimalust ühildada oma seadmed Qminderi süsteemiga.

Kuidas plaanite Qminderiga raha teenida?

Tegemist on äriteenusega, ettevõtted maksavad väikest tasu meie süsteemiga liitumiseks. Süsteemi kasutamisel ainult nutitelefonidega on ettevõttel vaja internetiühendust ja seadet järgmise kliendi kutsumiseks ning ekraani numbri kuvamiseks - põhimõtteliselt ühte kahe ekraaniga arvutit. Tarbijatele on Qminder tasuta.

Millised on suuremad väljakutsed?

Väljakutse on kriitilise massi saavutamine, et Qminder oleks eelistatuim järjekordade nutilahendus. Oleme saavutanud kontakti esimeste huvilistega, kellega läbi viia pilootprojektid ja oleme juba tekitanud huvi kohalikes investorites. Ka oleme löönud käed ERPLYga, kes aitab meil läbi lüüa USA turul ja pakub vajadusel ka rahalist tuge, et arendus sujuks.

Loo kirjutamist rahastati Euroopa Liidu Sotsiaalfondi vahenditest, mis on suunatud innovatsiooniteadlikkuse tõstmiseks.

SpotProperty – kinnisvara taskusse!

Tarkvarafirma Regio analüütik Riho Namsing jõudis järeldusele, et kodu otsimine City24 ja teiste tuntud kinnisvaraportaalide kaudu on tüütu ja aeganõudev. Kuidagi tuli see tegevus muuta mängulisemaks ja huvitavamaks – nii jõudis augustis Tartus toimunud Garage48 konkursile projekt nimega SpotProperty.

SpotProperty on väidetavalt esimene kinnisvaraalane mobiilirakendus terves Baltikumis ja peaks turule toodama üsna pea.

Namsing räägib, et see lahendab mitu probleemi. Esiteks, kui oled võõras linnas ja satud piirkonda, mis sulle meeldib ja kuhu tahaksid osta kinnisvara, siis näitab SpotProperty sulle mobiiliekraanil, mis sealkandis müügil on ja milliste hindadega.

Kui aga oled juba välja valinud piirkonna, kus sulle meeldiks kinnisvara omada, kuid ei leia sealt momendil sobivaid objekte, siis saad endale “tellida” telefoni kõik uued pakkumised selles piirkonnas, filtreerides neid erinevate parameetrite alusel (tubade arv, pindala, rõduga-rõduta, garaažiga-garaažita jne). Võid ühes linnaosas panna SporProperty “otsima” maju, teises kortereid jne.

SpotPropertyt on võimalik “ehitada” City24 või mõne teise olemasoleva kinnisvaraportaali “otsa”. Samas ei välista Namsing ka päris uue portaali loomist – kuidagi tuleb sinna aga saada kinnisvarakuulutused.Loo kirjutamist rahastati Euroopa Liidu Sotsiaalfondi vahenditest, mis on suunatud innovatsiooniteadlikkuse tõstmiseks.

Shakebeet leiab rütmi järgi telefonist muusika

Augusti lõpus Tartus toimunud Garage48 üritusel teenis Nokia eriauhinna projekt Shakebeet, mis arendas rütmi järgi telefonist muusika leidmise teenust. Mis sellest täpsemalt edasi saab ning kas ta ka peagi turule jõuab, pole praegu täpselt teada.

Projekti üks initsiaatoritest, Konstantin Tretyakov räägib, et sellise asja arendus sai ette võetud kahel põhjusel. Esiteks on Garage48l tavaliselt liiga igavad projektid. Teiseks praegu selline teenus puudub. Samas on nutitelefonides akseleromeetrid, mis võimaldavad rütmi tuvastada.

Shakebeetile leiab mitmeid huvitavaid ja jumekaid kasutusvaldkondi. Esiteks töötaks see kenasti sportimisel – telefon leiab sulle taustaks muusika, mis läheb sinu trenniga samasse rütmi. Teiseks on see lihtsalt lahe meelelahutus sõpradega koos olles (“Vaata, mis minu telefon teha oskab!”). Kolmandaks võiks Shakebeet rakendus sulanduda ka mängude maailma.

Loo kirjutamist rahastati Euroopa Liidu Sotsiaalfondi vahenditest, mis on suunatud innovatsiooniteadlikkuse tõstmiseks.

Väiketiimide “twitter” 300Milligrams paneb inimesed ühes rütmis tööle

Varem Programeteri nimelise tööriista arendajatena tuntud tiim eesotsas ettevõtja Mark Kofmaniga käivitab neil päevil hoogsalt uut omapärase nimega startupi 300Milligrams. Tegu Twitteri-laadse infojagamise teenusega, mis on mõeldud väiksematele töötiimidele ja tuuakse turule lähinädalatel.

Kui koos töötab meeskond, mille liikmed on erinevates ajavööndites, erinevate keelte ja kultuuritaustadega, kasutavad kümneid erinevaid tööriistu (alates Facebookist, Google Docs'ist ja Google Calendar'ist lõpetades äritarkvaradega nagu Basecamp, Highrise, Backpack, Dropbox jne) siis võib kõik olla segi nagu puder ja kapsad. Sarnaselt nagu sinu Facebooki seinal jooksevad kõikide sinu sõprade tegemised intergeerib ka 300Milligrams info erinevatest allikatest ühte kohta kokku. Nii füüsiliselt erinevates maailma nurkades töötavatest inimestest koosneval tiimil hea ülevaade, millega keegi tegeleb või kuidas kellelgi midagi edeneb. See tekitab omamoodi ettevõttesisese sotsiaalvõrgu “tööasjade” ajamiseks, mis võimaldab töötada efektiivsemalt ja säästab seega nii aega, kui ka raha.

Kogu info, mis 300Milligrams kokku korjab sorteeritakse ja filtreeritakse ja jagatakse laiali inimestele, kelle jaoks see on oluline. Tiimi liikmed saavad valida, milliseid arenguid või tööprotsesse nad tahavad jälgida ning mis ei ole neile nii tähtis. Näiteks programmeerijaid võib IT projekti puhul huvitada ainult see, kuidas koodikirjutamine edeneb. Samas tuleb tiimi juhil kursis olla arengutega kõigis suundades – mis on kellelgi parasjagu käsil, mis töödega on valmis saadud, milliste probleemidega on kliendid pöördunud ja kas need on lahenduse leidnud, milliseid müügipakkumisi on välja saadetud jne.

300Milligrams (mille nimi tuleb soovituslikust maksimaalsest päevasest kofeiinikogusest) on selgelt ise oma teenuse sihtgrupis – veel augustis ajas ettevõtte juht Mark Kofman asju USAs Silicon Valleys, kaasasutaja Anton Litvinenko figureeris aga Tallinnas ning programeerijad olid hoopis Peterburgis.

Kofman räägib, et paraleelselt teenuse arendamisega on potentsiaalsetelt klientidelt kogutud palju positiivset tagasisidet. Seni on teenusega liidetud üle 200 erimeva “tööriista” ning tiimides laiali jagatud üle 70 000 “töösõnumi”.

Kuidas kavatseb 300Milligrams raha teenida, seda ei oska Kofman veel öelda. Paljuski oleneb see sellest, milline saab olema ettevõtte väärtuspakkumine oma tulevastele klientidele. Paljuski just nendele küsimustele otsis Kofman hiljuti vastuseid USAs Silicon Valleys – parimas “startupide ökosüsteemis”.

Loo kirjutamist rahastati Euroopa Liidu Sotsiaalfondi vahenditest, mis on suunatud innovatsiooniteadlikkuse tõstmiseks.

Viktor Siilatsi poeg Keith Siilats teeb Silicon Valleys mobiilist tohtrit

Ärimees Viktor Siilatsi poeg Keith Siilats arendab koos oma kolleegidega USAs Palo Altos startup-ettevõtet nimega Azumio. Firma tahab enda alla koondada kõikvõimalikud mobiilsed terviseteenused, mis leevendaksid arstide koormust ja soodustaksid raskete haiguste varajast avastamist.

Juba praegu pakub Azumio iPhone ja Androidi telefonide kasutajatele mitut teenust (Stress Check, Stress Doctor ja Instant Heart Rate), mis on seotud mobiilikaamera kaudu südamerütmi mõõtmise ja tulemuste analüüsiga. Azumio abil mõõdavad südamerütmi juba miljonid mobiilikasutajad üle maailma. Uusi teenuseid plaanitakse turule tuua ridamisi. Firmal olevat head kontaktid Google'i ja Apple'iga ning koostöös Stanfordi ülikooli ja teiste teadusasutustega üritatakse kätt pulsil hoida uuematel mobiilitehnoloogiatel.

Azumios usutakse, et nutitelefonid on ideaalne platform tõstmaks inimeste terviseteadlikkust. Nad on laialt levinud ning neil on mitmed vajalikud sensorid näiteks unereziimi või treeningmõjude mõõtmiseks ja analüüsimiseks.

“Mobiiltelefoniga saab tänapäeval igasuguseid asju teha, näiteks kontrollida, kas sünnimärkidega on kõik korras, analüüsida DNA-järjestust ning hapniku sisaldust veres. Samuti tasakaalu, et avastada Alzheimeri tõve sümptomid,” räägib Siilats, kes on Azumio “Chief Scientist” ehk juhtivteadur. “Me loeme palju meditsiinilist kirjandust ja vaatame, kus mingeid seadmeid kasutatakse. Mõtleme, kas saaks sama asja teha telefoniga.”

Pikemas plaanis tahab Azumio mitte ainult teenuseid pakkuda, vaid luua suure kliendiportaali, kuhu saaks mobiilianalüüse üles laadida ning arstidega nende üle nõu pidada. Siilatsi sõnul ei arva keegi firmas, et mobiiliga on võimalik anda rasketele haigustele lõplikult täpseid diagnoose. Lõplik sõna peab jääma siiski arstidele. Samas on pakub Azumio võimaluse haiguste varajaseks avastamiseks ilma arsti visiidile minemata. Tohtrite seisukohast on kõik, mis varajast jaole saamist soodustab, samm õiges suunas.

Hetkel töötab Azumios kümmekond inimest, selle asutajad on sloveenlased. Oktoobris liituvad tiimiga tervelt neli eestlast ning aasta lõpuks küündib USAs Silicon Valleys resideeruv kollektiiv juba vähemalt 30 inimeseni.

Creative Future elustab igavad riiete proovikabiinid

Tehnopolis pesitsev ettevõte Creative Future kavatseb põhjalikult värskendada riietepoodide proovikabiinide külastuskogemust, ühendades need moodsa tehnoloogia ja sotsiaalmeediaga. Ettevõte arendab interaktiivset proovikabiini Imagio.

Esimese sellise kabiiniga saab tutvuda Tallinna moenädala raames Nukuteatris (14-16.09) ja Lutheri etendusel (17.09).
Ettevõtte üks osanikest Liis Lill räägib, et idee tekkis tal MSN vestluses oma sõbrannadega. Inimesed ostavad aina enam riideid veebipoodidest, sest see on mugavam. Tavapoodide turuosa pigem kahaneb. Samas saadetakse palju veebist ostetud kaupa ka tagasi. “Meie eesmärk on luua eelis klassikalistele rõivakauplustele, luues neile veebipoodidega sarnasemaid lahendusi,” ütleb Lill, kes soovis end ettevõtluses proovile panna ja omale ise töökoht luua.

Lill ja firma tegevjuht Taavi Kikas räägivad, et Imagiot eristab tavalisest kabiinist see, et tal on suur LCD-ekraan piltide kuvamiseks, puutetundlik ekraan süsteemi juhtimiseks, kaamera ning spetsiaalne tarkvara. See kõik võimaldab näiteks end uue riiedeesemega (või erinevate rõivastega) mitmest küljest (sealhulgas selja tagant) üles pildistada ja ekraanil hiljem vaadata. Samuti saata fotosid oma Facebooki sõpradele, stiilikonsultandilt online'is nõu küsida või isegi proovikabiinis ostu sooritada, ka nii, et maksjaks on keegi kusagilt eemalt.


Lill arvab, et nii on ostmine põnevam protsess ning ostuotsused planeeritakse paremini. Kaupmeestele on see eelõige võimalus olla innovaatilised ja silmapaistvamad. Imagio kaudu võib teha ka klientidele kabiinis personaalseid pakkumisi. Imagio õigustab end siis, kui poe käive sellest kasvab. Tehnoloogia areng on maailmas sealmaal, et kliendi saaks näo järgi automaatselt tuvastada, samuti konstrueerida rõivaesemest 3D mudeleid – need on ettevõtte järgnevate aastate võimalikud tooteuuendused.

Raha kavatseb Imagio teenida kabiinide müügist või rendist. Baasmudeli hind on hetkel umbes 4000 eurot (rendihind 400 eurot/kuus), mis on Lille sõnul konkurentidest mitu korda soodsam. Firma eesmärk on minna Euroopa ja maailma turule. “Samas oleksin õnnelik sellegi üle, kui saaksin veidi ettevõtluskogemust,” ütleb Lill.

Creative Future'il on arendamisel veel teinegi sarnane toode – ööklubidele mõeldud iClub. Tegu on samuti kaamera ja tarkvaraga varustatud puutetundliku tahvliga, mis riputatakse lähiajal testimiseks üles kolme Eesti ööklubisse (üks neist on Atlantis) ning kus saab näiteks sõpru klubisse kutsuda, meeldivaid emotsioone fotodel jäädvustada.

“Näiteks kui mees läheb õhtul klubisse, siis naine võib paluda tal kell kaks öösel saata endast foto, mis seisus ta parasjagu on,” räägib Lill. Klientidele on iClub üks tore lisavõimalus, klubidele aga enda ja oma ürituste reklaamimise vahend ning pakkumiste kanal.

Imagio puhul on Creative Future sõnastanud terve rea müügiargumente. Aga paljude kaupmeeste jaoks (eriti väiksemate jaoks) on asi ilmselt ikkagi liiga uudne. Ettevõtte tellimusel viidi Soomes läbi küsitlus tuntud rõivabrändide poeomanike hulgas. See näitas, et osa väga tuntud kaubamärkidest näevad Imagiol tulevikku, teised on pigem äraootaval seisukohal või skeptilised.

Seega on Creative Future'i samm julge, kuid see tehnoloogia peab ennast rõivakaupmeestele veel korralikult tõestama, enne kui sellesse ollakse valmis arvestatavaid summasid investeerima.


Loo kirjutamist rahastati Euroopa Liidu Sotsiaalfondi vahenditest, mis on suunatud innovatsiooniteadlikkuse tõstmiseks.

Õpetajate firma arendab koolidele ja lasteaedadele lauamänge

Kaks hakkajat pedagoogi, Merily Piht ja Sirje Piht asutasid ettevõtte Ciconia Õppemängud, mis arendab koolidele ja lasteaedadele õppemänge.

Eestis langeb igal aastal põhikoolist välja ligi tuhat õpilast. Osaliselt sellepärast, et tunnid on igavad, õpetajad vanamoelised ja tuupimine tüütu. Seda probleemi Ciconia leevedada üritabki.
2010. aasta “Ajujahi” konkursil pälvis Ciconia kolmanda koha ja rahalise preemia. EAS andis starditoetust ja nüüd julgevad innukad daamid unistada juba välisturgudele minekust.

“Lapsed võiksid õppida mängu kaudu,” arvab Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledži õpetajakoolituse osakonna juhataja ja algõpetuse didaktika lektor Sirje Piht. “Mängude kaudu õpetatavat sotsiaalset pädevust ei asenda ükski asi, isegi mitte arvuti. Arvuti on lihtsalt masin, mis ei õpeta kuulamist, teistega arvestamist, vahetut suhtlemist.”

Cicona mängud on papist ega ole kolinud arvutisse. Valikus on kaheksa mängu, mis õpetavad lasteaias ja kuni kuuendas klassis käivatele lastele näiteks põhiliste lindude tundmist, Eesti maakondi ja Euroopa riike, arvutustehteid, kella ja kellaaega, lastekirjanikke, rooma numbreid jpm.

Merily Piht alusts septembrist tööd Harjumaal Väänas esimese klassi õpetajana. Ta kirjutas tänavu magistritöö õppemängude tähtsusest õppeprotsessis. Töö võib kokku võtta lausega, et mäng on üks laste põhivajadusi, mistõttu nende kasutamine lasteaias ja esimestes kooliastmetes tagab motiveeritumad ja loovamad õpilased, kes oskavad paremini suhelda ja koostööd teha.

Loo autor: Toivo Tänavsuu

Fits.me proovikabiin hakkas raha teenima

Aastaid Fits.me kaubamärgi all robotmannekeene ja veebi proovikabiini arendanud OÜ Massi Miliano hakkas tänavu klikipõhiseid arveid välja kirjutama ning investeeringuid n-ö tagasi teenima, kirjutab Äripäevas Anne Oja.

Meedias innovatsiooni eduloona tuntud firma eelmise aasta müügitulu oli mikroskoopilised 4000 krooni, kahjum 6,7 miljonit krooni.

Maailma suurim riiete internetipood Otto võttis Fits.me teenuse kasutusse selle aasta kevadel. Augusti alguses käivitus teenus USAs trende seadvas Gilt Groupe'i internetipoes. Tänavu on koostööd alustatud ka väiksemate Suurbritannia klientidega, kellele arveid väljastatakse.

Arengufondi investeeringute divisjoni juhi Heidi Kakko sõnul on veel vara käibeprognoose teha, kuid idufirma puhul tähistavad esimesed maksvad kliendid olulist arenguetappi. Kakko lisas, et tavapäraselt järgneb sellele kiire kasvu faas, mida tuleb piisava ressursiga toetada, sh täiendavalt finantseerida.

Investorid muudkui maksavad. Senini on viis aastat tegutsenud Massi Miliano neelanud vaid investorite raha ja riiklikke toetusi, kokku kümneid miljoneid kroone. Lisaks on suurem osa ettevõtte omanikest andnud firma käigushoidmiseks ja palkade väljamaksmiseks 35protsendilise intressiga omakapitali konverteeritavat laenu.

Massi Miliano kõik majandusaastad on lõppenud põhitegevusest tuleva müügikäibeta ning kahjumis. 2010. aasta kahjum lähenes 7 miljonile kroonile, samal ajal kui esimesel kliendil lasti üüratute summade eest väljatöötatud lahendust aasta otsa tasuta kasutada.

Loe artiklit Äripäevas.

Juuni alguses tõi Fits.me turule ka naiste virtuaalse proovikabiini. Loe sellest.

Eestlaste uudne elektrisõiduk

Nõlvak ja Tamjärv panevad oma uudse elektriliikuri kevadel Stockholmis müüki kirjutab Eesti Päevalehes Andres Reimer.

Hannes Tamjärvele ja Rainer Nõlvakule kuuluv osaühing Stigo sai Ettevõtluse Arendamise Siht­asutuselt (EAS) 270 000 eurot arendus- ja turundustoetust personaalse elektrisõiduki loomiseks.

Sõiduk on põhimõtteliselt valmis, käime sellega öösel proovisõite tegemas, kuid veel on tuhat pisiasja, mis vajavad täpsustamist ja lihvimist," ütles Nõlvak. Sätime oma too­det kevadeks Stockholmi, kus on sellega ohutu sõita."

Elektrisõiduki näol on tege­mist kerge ja väikesemõõt­melise seadmega, mida saab kokku voltida ning bussis või metroos istme kõrvale panna. Selleks et sõidukit kasutaksid ka büroodes töötavad uuendusmeelsed naised, luuakse ilma pedaalide ja muude mää­rivate detailideta lahendust.

Kuni 25 kilomeetrit tunnis sõitev seade kaalub 18 kilo­grammi ja suudab kuni 110 kilogrammi kaaluva reisijaga sõita ligi 30 kilomeetrit päevas. Tavalisest vooluvõrgust laetav liikur aitab äärelinnas elaval, kuid kesklinnas töötaval ini­mesel jõuda mugavalt lähima bussi- või metroopeatuseni ja sealt edasi büroosse. Kuna aku ressurss on arvestatud kuni kuuekilomeetriste üksiksõitude jaoks, võib see sobida ka sõiduks otse kodunt tööle.

Loe lugu Eesti Päevalehest

Skype'ist kasvas välja jumekas äri akustiliste seinapaneelidega

Eestist naise võtnud ja siia kolinud rootslane Sven Pontus Randen (44) käivitas firma Sounds of Science, mis toodab ja müüb üle maailma kunstipäraseid akustilisi seinapaneele ning kavatseb tulevikus Eestis püsti panna nende tehase.

Akustiline seinapaneel, mis näeb välja, nagu kunstiteos – see kõlab esimese raksuga millegi sama mõttetuna kui näiteks vilkuv ja laulev külmkapimagnet. Kellele seda ometi vaja on? Palju neid inimesi ikka on, kes sellise asja eest on valmis raha maksma?

Tegelikult on Randeni äriidee vägagi jumekas ning lugu, mis teda selle leidmiseni viis üsna ootamatu.

Varem tarkvaraarenduse vallas töötanud Randen räägib, et pärast oma perega Rootsist Rakverre kolimist leidis ta tööd Skype'i Tallinna kontoris. Tema ülesandeks oli kujundada niiöelda laborid, kus internetitelefoni kui toodet testida saaks. “Testimine on Skype'i jaoks ülioluline. Kui Skype'i ei testi, ei saa ka ju teada, kui hea see tegelikult on,” räägib rootslane.

Kord küsisid Skype'i ärikliendid ettevõttelt, mida firma soovitab avatud kontorite ja konverentsiruumide akustika parandamiseks, et Skype'i kvaliteet ja kasutatavus parem oleks.

Randen räägib, et 99,9 protsenti maailma konverentsi- või koosolekuruumidest ja väga paljud avatud kontorid on enamasti tühjad ja kõledad. Selles mõttes, et seal pole midagi erilist ette võetud heli pehmendamiseks ja akustika parandamiseks. Selleks ei tunta vajadust lihtsalt.

Samas võivad inimhääle sagedusel helilained olla umbes kolme meetri pikkused, nad põrkuvad ühest seinast teise, tekitades ruumis suure müra ja kaja. Sellises keskkonnas vestlemine ja ka Skype'i kasutatavus ebamugav, sest vestluspartneri juttu on raske kuulata ja ise tuleb kõva häälega rääkida. Suhtluspartnerite ajud peavad pidevalt ja alateadvuslikult erinevaid hääli ja signaale “töötlema”. Inimesed ei saa ise arugi, kuidas nad selle keskel kiiresti ära väsivad.

“Koosolekuruumide puhul on naljakas see, et nad on loodud selleks, et inimesed saaksid neis suhelda. Aga tingimused suhtlemiseks on neis väga viletsad,” räägib Raden.

Skype'i klientide küsimus akustika parandamise kohta rabas Randenit. Ta otsis pingsalt, kuid ei leidnud ühtki toodet, mis ruumi helitingimusi parandaks, kuid oleks ka ühtlasi kena (ei rikuks visuaalset pilti) ning taskukohane.

Teatud lahendusi muidugi saadaval on. Näiteks kinodel ja heli- või telestuudiotel on kummalised “auklikud” seinad, kuid selliseid ei tahaks ju keegi endale kontorisse või koju. Rootsis olevat Radeni sõnul firmad, mis toodavad hirmkalleid akustilisi seinapaneele – 1200x1200 mm mõõdus paneeli eest küsitakse 4000 rootsi krooni (441 eurot)!

Sealt hakkaski Randeni ärinutt tööle. Ta lõi oma firma Sounds of Science, disainis nn SOFSCI seinapaneeli (mitu imepisikeste aukudega polüester-kiust plaati kokku pressitud, peale prinditud pilt – töötab suurepäraselt niiöelda müra-surmajana ja on ilus väljanägemiselt) ja omapärase puust aluse, millele see seinast veidi eemal olevana kinnitub. Ta lahkus palgatööt Skype'ist ja ehitab nüüd oma globaalset äri üles. Esialgu üksikettevõtjana, kes ostab kõik teenused – ka tootmise ja prindi – allhankena Eesti firmadelt sisse.

Ühe pildilaadse paneeli eest küsib Randen vaid umbes 60 eurot ehk kordades vähem kui tema Rootsi konkurendid. Seejuures on paneele võimalik osta Sounds of Scienci veebipoe kaudu ja pildi, mis paneelile prinditakse, saab valida miljonite erinevate hulgast või kasvõi iseenda erakogust.

Ehkki tellimusi sajab ilma erilise reklaamitagi sisse juba nii Põhjamaadest kui ka Aasiast on Randenil siiski kaks suurt väljakutset. Esiteks panna inimesi ruumide akustikale üldse mõtlema – kes pole hea akustikaga ruumi kogenud, ei oska selle väärtust ka hinnata. Ja teiseks, kui kliendid on mürasurmamise vajaduse juba ära tunnetanud, tuleb neile õpetada, millised tehnilised lahendused töötavad, millised mitte. Näiteks paljud konkurentide pakutavad väga kallid seinapaneelid Randeni sõnul “ei toimi”, sest need on kas valest materjalist või paigaldatakse nad seina vastu, mis ei anna efekti.

Arvestades seda, mis tingimusi siiani koosolekuruumide ehitusel on arvesse võetud, võiks Randeni paneelidel olla üüratu turg. Mitte ainult koosolekuruumid ja konverentsisaalid, vaid HiFi ja kodukino toad, restoranid ja baarid, haiglad jne ehk kõikvõimalikud ruumilised keskkonnad, kus akustika oluline on ning kus inimesed teineteist müraga asjatult väsitavad.

Randeni esimene klient ja ühtlasi väga hea referents oli Skype. Oma firmat nimetab rootslane ühtlasi “Skype'i spin-off'iks” ehk Skype'ist välja arenenuks. Sound of Science'i paneelid ripuvad Skype'i kontorites seinal nii Tallinnas, Londonis kui ka Luksemburgis.

Muusikamaailmas on Raden seni läbi foorumite suhelnud entusiastidega, mitte veel proffidega. Tema visioon on pakkuda väga kallitele toodetele lihtne, soodne ja parem alternatiiv.

“Üks minu Rootsi muusikatöösturist klient kirjutas tagasisidena, et ta on muusikäaris olnud 14 aastat, kuid pole varem näinud ühtki toodet, mis annaks nii väikese raha eest nii palju parema muusikaelamuse. Ta oli varem ostnud 200 000 rootsi kroonised kõlarid ja need ka andsid efekti muidugi,” muigab Raden.

Eesti kaudu äri tegemist naudib Raden täiel rinnal. Näiteks maksukeskkond olevat siin palju parem kui Rootsis. “Eesti on suurepärane maa tootmiseks. Siin on kõik, mida ma eluks ja äri tegemiseks vajan. Isegi koolid, kus käivad minu lapsed, on siin paremad, kui Rootsis,” ütleb ta.

Ainult et turundamisest olevat eestlastel mingid kummalised arusaamad. “Kui lähen Rootsis mõne tootja juurde ja küsin, mis arvad kui teeksid mulle vot sellist asja 50 000 tükki aastas, siis ta tänab mind tema poole pöördumast ja võtab uue kliendina lahkesti vastu. Aga kui Eesti tootjalt sama asja küsin, põrutab ta esimese reaktsioonina vastu: miks sa just minu juurde tulid!?

Samuti ei taha eestlased äris tuleviku suunatult mõelda. Nad tahavad raha teenida ja rikkaks saada kohe ja praegu,” räägib Raden.

Loo autor: Toivo Tänavsuu

Eesti insener kavandab New Yorgis oma firma loomist

Juba viis aastat elab New Yorgi eestlaskonnas Kaidur Roht (32). Ta on välimuselt väga sarnane Facebooki asutaja Mark Zuckerbergiga ja isegi töötab IT-valdkonnas. Erinevalt Zuckerbergist aitab Roht suurfirmadel dokumendihaldust korraldada.



Microsofti platvormi SharePoint arhitektina hinnatud Roht töötab meie mõistes nagu FIE, nõustades projektipõhiselt firmasid ning luues neile uusi, tööd lihtsustavaid, läbipaistvust suurendavaid ja paberimajandust vähendavaid arvutisüsteeme. Praegu on Roht juba üle aasta ametis Goldman Sachsi West Streetil asuvas pilvelõhkujas. Ta ehitas firmale süsteemi, mille kaudu raporteerib pank USA valitsusele oma investeerimistegevusest. Selle süsteemi kasutuselevõtt oli valitsuse poolt Goldman Sachsile panganduskriisi leevendamiseks eraldatud abilaenu üks tingimus.

Aukartustäratav on ka Rohti varasem tööportfell. Endine Eesti kaitseväe IT-mees on teenindanud Citigroupi, Merrill Lynchi, CBSi, Marshi ja News Corporationit.

“Oma majandusliku kindlustatuse üle ma kurta ei saa ja üldiselt pole see töö raske,” räägib Eestisse suvitama saabunud Roht. “Mõnes kohas antakse paber ette – vot sellist asja on vaja ehitada. See on lihtne. Goldmanis raudset spetsifikatsiooni pole, see teeb asja keerulisemaks. Aga kurta ei saa. “

Loo autor: Toivo Tänavsuu

Endine tippametnik müüb kübersõja mängu

Kaitseministeeriumi ekskantsleri Lauri Almanni firma United Armaments International on välja arendanud siinse kaitsetööstuse seni ühe ekstravagantsema toote – küberrünnakut matkiva mängu.

Almann räägib, et mängu arendades mõeldi Trooja preester Lakoonile, kes hoiatas troojalasi mitte võtma vastu kreeklaste poolt kingitud hobust. Troojalaste otsustusprotseduurid aga välistasid hoiatuse kuuldavõtmist ning edasine on juba ajaloost üldteada.

Umbes samalaadsed dilemmad olevat tänapäeval arvutivõrkudes. Inimesed küsivad, kuidas rünnakud ära tunda ning neile vastata? Kas on riikidel vajalikud seadused ning ettevõtetel ja organisatsioonidel vajalikud inimesed ja reeglid, kuidas tulla toime küberrünnakutega, mis on saanud igapäevasteks ja võivad teha palju kurja?

“Küberrünnakutega oleme praegu samas olukorras nagu troojalased. Isegi perfektse tehnoloogilise valmisoleku korral võib vale otsustusprotseduuri rakendamine kaasa tuua katastroofi. Aga kuidas me teame, mis on “õige” otsustusprotseduur? Siin olemegi meie välja pakkunud lahenduse,” räägib Almann.

Küberrünnaku mäng on tarkvara, mis mängib läbi võimalikult tõetruu virtuaalse (mitte reaalse) küberrünnaku keskvalitsusele, luure- ja jõustruktuuridele, justiitssektorilt, kriitilisele infrastruktuurile, pangandusele või sidele, ning mille eesmärk on viia inimesteni kübersõja kogemus, mida paljudel pole.

Seejuures on stsenaariumid võimalikult tõepärased. Näiteks suurriik ründab sõjaliselt väikest riiki, misjärel hakkavad väikeriigi eraisikutest aktivistid suure riigi IT süsteeme ründama. Mida teed, kui oled selle väiksema riigi siseminister? Kuidas ründajatele jälile jõuda? Kuidas toimib koostöö riigi- ja erastruktuuride vahel?

Mängu läbi on võimalik arvutispetsialistidel, tudengitel või kellel tahes mõista, millist kahju võiks reaalne rünnak teoreetiliselt tekitada ning kuivõrd selle tõrjumiseks ja kahju likvideerimiseks valmis ollakse.

Almanni sõnul puututakse ühe rünnaku puhul kokku nelja dilemmaga, mis tuleb niiöelda läbi mängida.

Esiteks aeg – kui kiiresti tuleb otsused teha?

Teiseks salajane või avalik – kübersõda pole tihtilugu näha, kuid kitsas ringis teatakse sellest. Kas avalikkusel on ka õigus teada, nagu eestlased said teada Venemaal lähtunud rünnakutest 2007.aasta pronksiöö sündmuste ajal.

Kolmandaks rahvusvaheline või rahvuslik – kas otsustesse tuleb kaasata ka EL, NATO, rahvusvahelised politseiorganid?

Ning neljandaks professionaalne või emotsionaalne – kas olulisemad otsused peavad langetama professionaalid või rahva poolt demokraatlikult valitud esindajad.

Mäng käib nii, et inimesed istuvad arvutite taga, neil on ees stsenaariumid, millele tuleb reageerida. Ja teises toas istub nn valge tiim, kuhu kuuluvad eksperdid, kes mängivad ründajaid.

“Sellistes olukordades avastatakse probleeme, millele pole seni tuldud – kas üks või teine seadus või seaduseelnõu töötab, millised huvigrupid mängu tulevad jne,” ütleb Almann.

Mängu poest osta ei saa. “See pole jah kahjuks kübersõda karbis!” ütleb Almann. Firma teeb klientidele hoopis suunatud pakkumisi. Sihtgrupis on näiteks erinevad sõjakoolid ja -kolledžid, riiklikud asutused ja mõttekojad.

Almanni sõnul on mängutarkvara kasutatud seni ühe korra ning ettevalmistamisel on veel kaks “rünnakut”. Nõudluse osas ütleb Almann, et mäng on nagu liikluskindlustus – seda pole vaja seni, kuni seda tõeliselt vaja on!

“Me ei teeni selle mänguga miljoneid, ta on rohkem selline missiooniprojekt, mille kaudu on võimalik tutvustada Eesti kogemusi ja küberrünnakute teemat üleval hoida,” ütleb Almann.

Loo autor: Toivo Tänavsuu

Kurat.com leiab veebiavarusest kõik olulised artiklid

Allan Martinson ja Andrus Raudsalu arendavad uut meediastartupi nimega Kurat.com. See on lihtne tööriist leidmaks internetist relevantset infot konkreetsete teemade kohta ning seda publitseerida, näiteks Facebookis või Twitteris, või siis hoopis oma ettevõtte kodulehel.
Teenuse sihtgrupp on väga lai. Kurat.com'i saab kasutada igaüks, kes seni on endale huvipakkuva info näiteks Google Readeriga kokku kogunud.



Aga Martinson ja Raudsalu sihivad Kurat.com'iga mõningaid väga erilisi sihtrühmasid, kellest võiks saada ka maksvad kasutajad. Nendeks on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted üle maailma, kellel pole palgal turundusjuhte ega sotsiaalmeedia eksperte, kuid kes tahaksid rohkem nähtavad olla internetis.

Kurat.com'i abil saavad nad oma sisutühjad kodulehed täita huvitava oma valdkonna infoga ja selle abil kujundada end klientide silmis valdkonna ekspertideks või arvamusliidriteks.

Teine Kurat.com'i kasutusala on valdkonna sisekommunikatsioon. Kui mõni ettevõte tahab olla kursis oma turu uudistega, siis selleks saab ta kasutada seda uut tööriista.

Kurat.com'i otsingumootor ei otsi mitte lihtsalt märksõnade järgi kajastusi, vaid oskab hinnata ka nende kvaliteeti ja relevantsust. Erinevalt Google'i otsingumootorist keskendub Kurat.com ainult meediaartiklitele ja blogipostitustele.
Kasutajaskonna eesmärkide osas veskleid välja ei käida aga teatavasti ei tee Allan Martinson kunagi midagi eesmärgiga teha seda väikselt.

Loo autor: Toivo Tänavsuu

CrowdIPR plaanib tehnoloogiauuringuid “kollektiivse aju” põhimõttel

Patendivolinik Mikk Putk ja ärikonsultant Taavi Raidma arendavad uut startup-projekti nimega CrowdIPR, mis võimaldab nutikatel tehnoloogiainimestel oma kogemuste ja teadmistega raha teenida.

Tegu on tehnoloogiauuringute nn crowdsourcing’u platformiga. Erinevad inimesed üle maailma, kes soovivad oma valdkondlike teadmiste ja oskuste pealt teenida, saavad CrowdIPRi kaudu liituda neile huvipakkuvate uurimisprojektidega.

Lähtudes lihtsast ja selgest põhimõttest “mitu pead on ikka mitu pead” (ehk kollektiivselt on kasutada rohkem ajusid, töövahendeid, keeleoskusi, otsingutööriistu jm) pannakse nii kokku kvaliteetsemad, põhjalikumad ja kasulikumad uuringud, mida CrowdIPR oma klientidele, näiteks ettevõtjatele või teadusasutustele pakub.

“Sihtgrupiks on eelkõige tehnoloogia- ja tootearendusega tegelevad ettevõtted ning üksikisikud- näiteks insenerid ja teadlased,” ütleb Taavi Raidma.

Viimastel aastatel aktiivsemalt rahvusvahelist patendivaldkonna suhtlusvõrgustikku ja Eesti intellektuaalomandi valdkonna ajaveebi IPEstonia arendanud Putk räägib, et CrowdIPRi idee sündis juba 2008. aastal.

“Olin pikalt uurinud paljusid maailmas levinud patendiuuringute süsteeme ning andmebaase, et paremini ja efektiivsemalt erinevaid taustauuringuid teha. Häid lahendusi leidus, kuid kõigil olid omad probleemid ja puudused. Sellest tekkiski mõte ühendada inimesed kollektiivsete infouuringute tegemiseks, ” ütleb ta.

Koos Raidmaga, kes lõpetas mullu London School of Economicsi ja nõustab hetkel Eesti ettevõtjaid teadus-ja arendusprojektide ettevalmistamisel ning läbiviimisel, saigi ettevõtmine käima lükatud. CrowdIPRi juures on nõustajatena abiks ka Euroopa patendivolinik Margus Sarap ja tarkvaraarendaja Taavet Kikas.

Pilootprojektidega alustatakse suve lõpus ning esimesena võetakse ette tehnoloogia taustauuringud. Sellised, mis annaksid tellijale ülevaate teda huvitava valdkonna viimastest arengutest. Näiteks kui ettevõte arendab LED-ekraanide toitesüsteeme ja teda huvitab, mis on uusimad lahendused, mida mujal maailmas on tehtud, saab ta sisestada oma teema CrowdIPR keskkonda kollektiivse taustauuringu läbiviimiseks.

Aja jooksul läheksid uuringud spetsiifilisemaks ning nende spekter laieneks.
Lisanduksid ka konkreetsemad patendi-, disaini- ja kaubamärgiuuringud.

Kuid kes siis peaks oma kogemustega CrowdIPRi uuringutes osalema? Raidma ja Putk leiavad, et need võiksid olla erinevate tehnoloogiavaldkondade asjatundjaid ja entusiastid, kes omavad oma alal tugevaid teadmisi ja on nõus neid tasu eest teistega jagama.

CrowdIPR jaotab uuringutelt teenitud tulu uuringus osalejate vahel vastavalt nende reaalsele panusele.

Uudsel töökorraldusel on mitmeid eeliseid. Mitme inimesega viiakse uuringud läbi kiiremini, kuna inimesed on üle maailma ja töö käib 24/7. Tulemus on ka kvaliteetsem, sest kasutatakse suuremaid kogemusi ja rohkem erinevaid “tööriistu”.

Uuringu meeskonnas on erinevate keelte oskajaid ning seeläbi suudetakse vähema aja jooksul läbi töötada palju rohkem materjale.

Hetkel on CrowdIPR projekt nii kaugel, et Putk ja Raidma on alustanud uurijate ja klientide kontaktide kogumist. Huvilisi olevat koguni 70 riigist! Samuti käivad läbirääkimised esimeste potentsiaalsete projektide osas Eestis ja USAs.

Nutikas kitsa nišši äriidee ja oma ala asjatundjad projekti vedamas - need kaks tegurit võimaldavad CrowdIPRile panna kõrgeid lootusi.

Loo autor: Toivo Tänavsuu

Narvas pettunud RevelMobilt teenus “Kus Ma Olen?”

Varem Narvas tegutsenud mobiili- ja veebirakenduste töökoda RevelMob tõi hiljaaegu turule teenuse nimega “Where M I” ehk Kus Ma Olen?

Teenus on mõneti sarnane teise Eesti startupi Tracklog omale, kuid erinevalt Tracklogist, mis jälgib sportlasi (suusatajaid, rattureid, jooksjaid jne) nende külge pandud GPS seadmete abil, võimaldab “Where M I” inimeste liikumist jälgida iPhone või Androidi telefonide abil.

“Where M I” saabus AppStore’i müüki mõned kuud tagasi (hind 1,99USD) ehk niiöelda maratonide hooaja alguses. RevelMobi asutaja, Eesti juurtega, kuid Londonis elav Roman Grigorjev ütleb, et erilist edu teenus praeguseks saavutanud pole, kuid firmal olevat mõned huvitavad uuendused veel varuks.

Jooksumaratonil on “Where M I”st kasu sel moel, et selle abil saavad pealtvaatajad jälgida jooksja edenemist rajal, liikuda temast ette raja äärde ergutama või lihtsalt veenduda, et nad on finišeerumise ajal õiges kohas.

Positsioneering aktiveerub niiöelda WMI võtmega (Location Key), mis on rakendusega kaasas. Reaalajas jälgimine “Where M I” abil on Grigorjevi sõnul mugav ega nõua kasutaja registreerimist.

Apple’i, Androidi, Nokia, Windows Mobile’i ja Samsungi seadmetel teenuseid arendav RevelMob kerkis mõned aastad tagasi Eesti startup-maastikul huviorbiiti seoses sellega, et oli esimene või üks esimesi tehnoloogia-alaseid startupe, mis asus Narvas.

Hiljuti koliti Narvast siiski ära Tallinna.

“Narval on suur potentsiaal, kuid tema nõukogudelik pärand ja tööeetika ei võimalda seal õieti startup-ettevõttena töötada,” räägib Grigorjev. “Sa ju tahad, et inimesed töötaksid, ilma et peaksid neil kogu aeg kätt hoidma ja ütlema, mida tuleb teha. Kahjuks pole nad võimelised iseseisvalt tööd tegema. See pole aga võimalik, kuna ma ei saa olla kogu aeg kohapeal.”

RevelMobi kodulehe andmetel on firma arendanud igasuguseid meelelahutuslikke kiiksudega aplikatsioone. Võiks lausa küsida, milleks ja kellele neid vaja on ja millist väärtust nad loovad? Firma lemmikud näivad olevat erinevad animeeritud rakendused, üks tähelepanuväärsemaid neist seostub jäneste enesetappudega.

Loo autor: Toivo Tänavsuu

BeerMe leiab linnast parimad õllekad

Martin Born (25) ja tema arvutiinseneride tiim tahavad peagi turule tuua suviselt asjakohase nutitelefoniteenuse nimega BeerMe. See aitaks inimestel leida parimate pakkumistega õllekaid esmalt Tallinna linnas, hiljem ka näiteks Pärnus.



Plaani järgi 15. juulil käivituv teenus annaks kasutajatele hea ülevaate, kus ja mis hinnaga Tallinna pubides õlut müüakse, millised on eri kohtades sooduspakkumised või kampaaniad ning milliseid kohti peavad kunded lihtsalt ägedateks. Kasutajad saavad häid pakkumisi sõpradega jagada, end Foursquare’i põhimõttel pubidesse sisse registreerida ning osaleda pubide kliendimängudes.

BeerMe peaks välja kujunema kasutajate endi poolt edastatava info põhjal. See tähendab, et mitte Born ise ei kavatse kõiki Tallinna pubisid kaardistada, vaid seda teevad BeerMe kasutajad. Born ütleb, et BeerMe sihtgrupp on tehnoloogialembesed tudengid, kelle jaoks on õlu möödapääsmatult oluline. Samuti Soome turistid, kes väldiksid BeerMe abiga pubides petta saamist.

Born ja tema tiim on mõnda aega eksperimenteerinud ka ideega asukohapõhisest ostukorviotsingust, see arendatav teenus kannab nime PriceTagiks ning BeerMe on temast sisuliselt välja kasvanud.

PriceTagi algne idee oli luua tarbijatele võimalus võrrelda ostukorve erinevates kauplustes, et saaks teha teadlikumaid ja säästlikumaid ostuotsuseid. “See oleks nagu Google Search, aga sellega saaks otsida toiduaineid ja nende hindu,” ütleb Born. Ühtlasi võimaldaks teenus tema sõnul ka pere-eelarvet koostada ja jälgida.

Nagu BeerMe’gi puhul oleks info kaupade hindade ja sooduspakkumiste kohta süsteemi kogutud tarbijate endi poolt nn crowdsourcing’u põhimõttel. Et terve ostukorvi põhine rakendus osutus liiga suureks ettevõtmiseks ning polnud kindlust, kuidas tarbijad selle vastu võtavad, otsustasidki Born ja tema kolleegid esialgu õllest alustada ning sealt vaikselt edasi liikuda.

Tulevikus võiks siis samalt tiimilt tulla näiteks mobiilirakendused nagu CoctailMe, DateMe, CoffeeMe jne.

Born on terve elu mänginud korvpalli ja hiljem õppinud Tartu ülikoolis kehakultuuri. Kuus aastat müüs ta USAs ukselt uksele raamatuid, samuti on ta töötanud Peep Vainu koolitusfirmas.

Loo autor: Toivo Tänavsuu

Käivitub transpordioksjon OstaVedu.ee

Ettevõtja Reiko Raie kavatseb neil päevil turule tulla veebipõhise transpordioksjoniga OstaVedu.ee ning edu korral selle ka teistele turgudele viia.



Raie räägib, et töötas pool aastat tagasi ühe ehitusmaterjalide tootja juures müügijuhina, kus tema kliendid paiknesid poole Eesti suurusel alal. Seal töötades puutus ta igapäevaselt kokku paari terava probleemiga, millest saigi aluse OstaVedu idee.

Probleemi kirjeldab ta nii: “Helistab klient Pärnust ja ütleb, et tal on homseks vaja kolm alusetäit müürisegu. Mina helistan logistikule: palun organiseeri! Logistik helistab läbi tuttavad transpordifirmad ja teatab mulle: ei saa, pole vaba transporti. Või et pean Pärnusse saatma veel 10 alusetäit, et vedu ära tasuks.”

Logistik ei jõua kõiki transpordiettevõtjaid ükshaaval läbi helistada. Klient jääb kaubast ilma või läheb vedu ülimalt kulukaks. Samal ajal sõidavad kaubaautod tehase ja Pärnu vahel pooltühjana aga keegi ei tea, mis või kes need täpsemalt on.

Nii sündiski idee transpordioksjonist, kus kaubaomanikud saavad oksjone välja kuulutada ning vedajad neile oma pakkumisi teha. Kaubasaatjate jaoks saab OstaVedu kasutamine olema tasuta, kaubavedajatelt hakatakse küsima 20 eurost kuutasu.

Seejuures on hoolitsetud selle eest, et pakkujad ja tellijad omavahel kokku ei mängiks ja sohki ei teeks. Samuti selle eest, et oksjoni võitja valimisel saaks vaadata mitte ainult odavaimat hinda, vaid ka pakkujate renomeed ja nendele varem antud kommentaare.

Eestis on Raie andmetel umbes 3500 transpordi- ja logistikafirmat. Raie oleks rahul kui vähemalt 200 neist oleksid kuue kuu pärast OstaVedu aktiivsed kasutajad. Erilist kasu peaks projektist sündima väiksemate ettevõtjate jaoks, kel pole võimalik end laialdaselt reklaamida.
Suurima väljakutsena näeb Raie kaubaomanike kaasamist, sest kui pole kaupa, pole ka oksjoneid ja vedajad kaotavad asja vastu huvi.
Juba olevat Raiel ka eelkokkulepped transpordioksjoni käitivamiseks Lätis.

Loo autor: Toivo Tänavsuu