Masinatootja trotsib masu tootearendusega

Jõgevamaal Tabiveres masinad ja seadmeid tootev OÜ Same on viimase aasta jooksul juurutanud tootmisse kaks uut innovaatilist toodet, ketaspuisturi ja metsaveohaagise ning alustanud nende edukat eksporti Rootsi koostööpartneri kaudu kirjutab Väinu Rozental Äripäevas.

Tabiveres asuva masinaehitusfirma OÜ Same juhataja Tarmo Tein uut tüüpi ketaspuisturi juures, mille tootmise alustamist toetas EAS poole miljoni krooniga. Foto: Väinu Rozental

Same hakkas uut tüüpi metsaveohaagis-tõstukit välja töötama üle-eelmise aasta sügisel ning praegu pakuvad nad juba kaheksat mudelit. Same plaanib alanud aastal müüa kuni 150 metsaveohaagist.

Eelmise aasta varakevadel tõi Same turule uut tüüpi ketaspuisturi, mille tootearenduseks saadi EASist 0,5 miljonit krooni toetust. Same on teehooldustöödel traktori haagises kasutatavaid eri tüüpi liivapuistureid valmistanud üle kümne aasta, kuid ketaspuisturi tööpõhimõte erineb varasematest mudelitest kardinaalselt.

"Puisturi all on ketas, mille pöörlemiskiiruse muutmisega saab puiste laiust reguleerida kuni kaheksa meetrini," selgitas Tein. "Samuti on uus puistur varustatud GPS-seadmega, mis reguleerib vastavalt traktori sõidukiirusele etteantavat puistematerjali kogust." Teini sõnul toodavad nad puistureid, mida kasutatakse talviseks libedustõrjeks eeskätt väiksematel teedel, parkimisplatsidel ja muudes kohtades, kus on oluline väga hea manööverdamisvõime ning suur tööviljakus.

"Me ei trügi oma seadmetega Tallinna-Tartu maanteele, meie puistur on mõeldud kohalike teede hooldamiseks," lausus Tein ja tõdes, et kuna Eestis kahjuks kõrvalistel teedel libedustõrjet eriti ei tehta, läheb peaaegu kogu toodang eksporti. Vanemaid valts-tüüpi puistureid on Same müünud aastas umbes paarsada ja uusi, hinna poolest poole kallimaid ketaspuistureid on seni müüdud 25.

Same tõeliseks müügihitiks on aga kujunenud 2004. aastal tootmisse juurutatud kett-võsaniiduk, millega on hõlbus teeääri ja jäätmaid võsast puhastada.

"Kui me võsaniidukiga turule tulles prognoosisime, et müüme aastas ehk 50 masinat, siis tegelikult on nõudlus tunduvalt suurem," rääkis Tein ja lisas, et nende suhteliselt eduka tegutsemise alus on olnud keskendumine ekspordile.

OÜ Same moodustati 1992. aastal endise Saadjärve kolhoosi uue tehnika grupi baasil, osanikeks said ja on praeguseni kõik 11 tollast töötajat. 1994. aastal alustati koostööd Skandinaavia ühe suurema teehooldusmasinate müüjaga, Rootsi firmaga Trejon AB, mis alates 2000. aastast omab OÜst Same 30 protsenti.


Allikas: Väinu Rozental, Äripäev, 04.01.2010
http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=4551/uud_uudidx_455105

Webmedia toodet kasutavad enam kui 60 riigi programmeerijad

Tarkvaraettevõttest Webmedia välja kasvanud spin-off-firma OÜ Zeroturnaround toode, mis aitab Java-keskkonnas töötavatel programmeerijatel tööaega tuntavalt kokku hoida, on kahe aastaga levinud praktiliselt üle maailma - lahendust kasutatakse enam kui 60 riigis kirjutab Äripäevas Väinu Rozenthal.

Toomas Römer näitab kaardil riike, kuhu on ostetud nende toodet Jrebel.
Foto: Väinu Rozental, Äripäev

Ainulaadse toote Jrebel (varem kandis nime Javarebel) ühe autori, Zeroturnaroundi arendusjuhi Toomas Römeri hinnangul on toote potentsiaalsete kasutajate hulk kokku 6-7 miljonit ehk just nii palju on maailmas programmeerijaid, kellel sellest vahendist kasu on.

Jrebel on Java programmeerimisplatvorm, mille kasutamine võimaldab ühe programmeerija puhul hoida päevas kokku tööaega pool tundi ja aastas 2-3 nädalat. Römer toob näiteks arvestuse, et maailmas keskmiselt 50 dollarilise tunnitasuga töötavate programmeerijate puhul, keda on suurtes firmades tööl sadu, on tööaja kokkuhoiu pealt saadav rahaline võit muljetavaldav.

Ettevõtte klientide hulgas on suurfirmad nagu JP Morgan, Nokia, Nordea, Roche. Eestisse on firma müünud vaid üksikud tooted. Zeroturnaroundi põhitoote hind on 149 dollarit ühe programmeerija kohta aastas.

2009. aasta märtsis võitis Jrebel tarkvaramaailma Oscariks peetava Jolti auhinna utiliitide kategoorias.

Vaata originaallugu: http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=4558/uud_uudidx_455808

Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste eestvedamisel on loodud koristada ja patrullida oskavad robotid

Tallinna Tehnikaülikool teatab, et teadlaste juhtimisel on loodud robotid, mis suudavad iseseisvalt täita neile antud ülesanded. Süsteemis suudavad robotid omavahel ülesandeid jaotades, suheldes ning õppides näiteks hooneid koristada, patrullida, olla giidiks või viia läbi päästeoperatsioone.

Robotite parveintellekti loomisel saadi inspiratsiooni looduselt. Paljud organismid käituvad ellujäämiseks kindlate reeglite järgi ning suhtlevad omavahel lihtsate märkide abil. Heaks näiteks on sipelgakoloonia, kes suudab ehitada ja töös hoida keerukat pesa ning kaitsta seda välisvaenlase eest.

Üheks projekti väljapaistvamaks tulemuseks on robot, mis hõlmab endas kahte robotit: standardne koristusroboti platvorm, mis suudab ruumis liikuda ja koristada, ning selle peale ehitatud keerulisem peremeesrobot, millel on silmad, kõrvad ja mõistus. Täiustatud robot suudab navigeerida ja suhelda teiste omasugustega raadiomärkide abil, suhelda internetiga, mõõta üle kümne erineva füüsikalise suuruse (temperatuur, CO2 sisaldus, valgustus, magnetväli). Robotil on planeerija, õppimisprogramm ja vajadusel võib see tõestada lihtsamaid teoreeme.

Töö tulemusi saab rakendada suurte hoonete hooldamisel ning turvaseirel näiteks haiglates, näitustel, lennujaamades, tööstus- ja ärihoonetes. Robotid võivad uudse süsteemi abil mõõta ja kaardistada keskkonna mikrokliimat või avastada avariiohtlikke olukordi suurtes tööstusobjektides – radioaktiivse jahutusvee lekked tuumajaamades või kütuse lekked suurtes torudes.

Seda kõike tehti arendus- ja uurimisprojekti Roboswarm (robotiparv) raames, mille oli 2,1 miljonit eurot. Projektis osales 9 organisatsiooni seitsmest Euroopa riigist. Projekti juhtis TTÜ, samuti osales Eestist veel Tehnoloogia Arenduskeskus ELIKO.

Lisainfo Tallinna Tehnikaülikooli kodulehel, kus leiate ka videod robotite tööprotsessist.

Rahvusvahelised koostööprogrammid pakuvad suuri toetussummasid

Ilmar Pralla
EASi innovatsiooni divisjoni direktor

Ettevõtetel tasub silm peal hoida ka rahvusvahelistel koostööprogrammidel, kus toetussummad on tihti kordades suuremad Eesti siseriiklikest toetustest.

7. raamprogramm (FP7) on Euroopa Liidu peamine teadusuuringute ja tehnoloogia arendustöö rahastamise vahend. Raamprogramm on jagatud eraldi valdkondlikeks blokkideks ja alaprogrammideks, kus regulaarselt toimuvad 3-4 kuud vältavad projektikonkursid. Ettevõtetel on mõtet jälgida koostöö (Cooperation) bloki toetusprogramme, samuti võimekuse (Capacities) ja inimeste (People) blokki. Võimekuse blokis toetab euroliit väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete arendustööd kuni 1,5 miljoni euroga ning väike- ja keskmiste ettevõtete ühendusi kuni 4 miljoni euroga. Koostöö blokis toetatakse kuni 12 miljoni euroga uudsete teaduslike probleemide lahendamist ning uudsete tehnoloogiate ja rakenduste loomist, kuid projekte viivad ellu suuremad konsortsiumid (4-12 liiget).

7. raamprogrammi kõrval on teine toetusvõimalus ettevõtetele EUREKA koostöövõrgustik, kus osaleb 39 riiki. EUREKA on orienteeritud turule ehk mõeldud uute toodete, teenuste ja tehnoloogiate väljatöötamiseks. Programmi raames toetatakse ettevõtjaid ja teadusasutusi, kes teevad koostööd strateegilistes valdkonnapõhistes klastrites või temaatilistes koostöövõrkudes (Umbrella), mis keskenduvad mõne tehnoloogiavaldkonna või ärisektori arendamisele. Samas on võimalik saada toetust ka iseseisvatele koostööprojektidele, kus osalised on vähemalt kahest liikmesriigist ning tulemuseks väljapaistev ja turundatav innovaatiline toode, teenus või tehnoloogia. EUREKA projektide hindamise korraldab rahvuslik rahastaja ning projekte finantseeritakse rahvuslike reeglite järgi (Eestis on rahastajaks EAS).

Kolmandaks toetusvõimaluseks on EUREKA ja Euroopa Komisjoni ühisprogramm Eurostars, mis keskendub lühemaajalistele rakenduslike probleemide lahendamisele toodete või teenuste väljatöötamiseks. Aastas on kuni 2 taotlusvooru, järgmine taotluste esitamise tähtaeg on 25. veebruaril 2010. Toetusraha saamiseks tuleb moodustada konsortsium, kus on osalejaid vähemalt kahest liikmesriigist ning konsortsiumi juhiks teaduse ja arendusega tegelev väike või keskmise suurusega ettevõte. Viimaseks on Euroopa Liidu definitsiooni kohaselt firma, mis panustab vähemalt 10% käibest teadus- ja arendustegevusse. Projektide kestvus ei tohi olla üle kolme aasta ning turule tuleb toode või teenus tuua kahe aasta jooksul pärast projekti lõppu. Toetatavatele valdkondadele piiranguid ei ole. Projektide rahastamine toimub sarnaselt EUREKA projektidega.


Koostööprogrammide võrdlus

7. raamprogramm

• Projektidel pikaajaline visioon, peamine fookus teaduslike probleemide lahendamisel, mis aitaks pikas perspektiivis kaasa uutele rakendustele.
• Eesmärgiks teaduslik innovatsioon - valdkondliku tehnoloogiataseme märgatav edasiviimine.
• Projekti viib ellu laiem konsortsium: teadlased, lõppkasutajad, toote/teenuse pakkujad, kokku 4-12 partnerit.
• Rahastab Euroopa Komisjon.

EUREKA

• Rahvusvaheline koostöövõrgustik, milles on 39 riiki.
• Mõeldud uute toodete, teenuste ja tehnoloogiate väljatöötamiseks.
• Toetatakse ettevõtjaid ja teadusasutusi, kes teevad koostööd valdkonnapõhistes klastrites.
• Toetust võib saada ka iseseisvatele projektidele. Eestis on rahastaja EAS.

Eurostars

• Programm on mõeldud teadus- ja arendustööd viljelevatele väikestele ning keskmise suurusega ettevõtetele, projekti juhiks peab samuti olema väike või keskmine ettevõte.
• Teadus- ja arendustöö eesmärgiks uute toodete, teenuste ja tehnoloogiate väljatöötamine.
  Lühema ajalise horisondiga, tulemus peab jõudma turule hiljemalt 2 aasta jooksul pärast projekti lõppu.
• Projekte hindab rahvusvaheline ekspertgrupp, finantseerib aga rahvuslik rahastaja.